20. märtsil Tallinnas, Börsisaalis, 219 esindaja osavõtul.
Kongressi avab E.V.Keskliidu esimees kindral A. Larka:
Meie, vabadussõjalased, peame alatiselt valvel olema meie riigi ja rahva huvides. Ei tea meie, kui kaua meie rahu maitsta saame. Ei saa meie lootma jääda välisabi ega mõne teise võimu peale.
Praegused Rahvasteliidu kogemused näitavad, et kui meil häda käes oleks, sealt poolt meile kuigi tugevat abi loota ei ole.
Sisemises elus peame loobuma igasugustest katsetustest meie riigielus ja asuma tõsisele tööle.
Meie ei tohi lubada, et meie riiklik iseseisvus ja olemasolu hädaohtu sattuks ja ära mängitakse kas hooletuse, kuritahtluse või muul põhjusel. Tuleb kord aeg, kus meie teod kaalumisele võetakse ja igale tema teenete kohaselt kohut mõistetakse.
Meie lugupeetud kaasvõitlejad, oleme isamaale oma paremat pakkunud, mis meil anda oli. Paljud meie seast on jätnud isamaa eest oma elu. – Langenuid mälestatakse püstitõusmisega. – Meile ei saa olla ükskõiksed need ohvrid, mis on toodud meie riigi eest. Ja ei tohi seepärast ka ükskõiksed olla, mis sünnib selle riigiga, kelle eest ohvrid toodud ja nii palju kaalule pandud.
Kui mõned ringkonnad meile meie isamaalise töö pärast viltu vaatavad, siis ei tohi see meid takistada. Meie ei usu, et ühelgi rühmal, rühmitusel või kihil oleks monopol oma isamaad armastada ja tema heaks töötada.
Meie kõik oleme riigikodanikud, meie näeme, mis meie riigis sünnib, tunneme, missugused hädaohud teda varitsemas, ja tahame jõudu mööda aidata kaasa tehtud vigade parandamiseks.
Asume rahulikult täie vastutustundega tööle, kaalume hoolega kõike seda, mida tahame viia läbi, siis ei jää tulemata positiivsed tagajärjed.
Keskliidu juhatuse nimel tervitan kongressi ja soovin temale õnne tema töös.
Kongressi juhatus valitakse 4-liikmeline: A. Sirk, A. Larka, J. Pitka, E. Kubbo, sekretariaat 3-liikmeline: A. Jalakas, H. Ainson ja Pastarus.
Päevakord võetakse ettepandud kujul vastu. Kantakse ette tervitused kongressile.
Kindral-major Põdderilt: "Soovin III Ülemaalisele E. V. Kongressile üksmeelset ja kindlat tahet, püsivust ja edu päevakorras olevate eluliste küsimuste kaalumisel meie riigi ja rahva üldise hea käekäigu ja tuleviku kasuks. Selleks õnne ja kordaminekut."
Siis veel Tartu Majaomanikude Seltsilt "Maja" ja teistelt.
Ettepanek, kongressile pealtkuulajateks lasta vabadussõjalasi mitte-saadikuid, võetakse vastu.
Kassa-aruanne, mis esitatakse kol. Seimani poolt, on tasakaalus. Revisjoni-komisjoni esindaja Kapsta ettekande järele võetakse aruanne vastu. Eelarve, mis tasakaalus – Kr. 14.342,28. võetakse vastu ja volitatakse juhatust oma äranägemisel tarviduse korral kulusid suurendama vastavalt tuludele.
A. Sirk esitab läinud aasta aruande.
Keskliidu tegevus on arenenud l.a. kahes suunas. Esiteks, on kongressi otsuste täitmiseks katsutud kindlustada neid vabadussõjalaste eesõigusi, mis vabadussõja päevil Ajutise Valitsuse määrusega maksma pandi. Need olid teenistuskohtade ja maasaamise õigused.
Teenistuskohtade asjus on korduvalt käidud riigivanema pool ja on esitatud riigiteenistuse seaduse muutmise eelnõu, mille järele riigi-asutisi kohustataks teenistusse võtma eeskätt vabadussõjalasi. Esimene meie sellekohane ettepanek sulas haridus-sotsiaalministeeriumis ära. Teiskordsel eelnõu esitamisel riigivanem, selleagne riigivanem oli K. Päts, ütles et täielikult pooldab seda meie poolt esitatud seaduseprojekti, kuid tal ei olevat võimu, ja kõik rippuvat ära erakondadest, kas need tahavad vastu tulla ja seadust riigikogus läbi viia. Seda seadust riigikogu vastu võtnud ei ole, ei ole seda ka üheski komisjonis ega mujal arutatud.
Maasaamise küsimust on suudetud Keskliidu Juhatuse poolt tagajärjekamalt lahendada. On korda läinud läbi viia põllutööministeeriumi maamääramise komisjonis Vabadussõjalaste Liidu esindaja osavõtt, kes koosolekuist hääleõigusega osa võtab. Tänavukevadine maamääramine toimub neil päevil. On selgunud, et kohtade arvu poolest peaksid rahuldatama eesõigustatud vabadussõjalased – tasuta maasaajad, Vabadusristi kavalerid, haavata saanud jne. Kõiki maatahtjaid pole võimalik rahuldada. Väljaandmisele tulevad kohad ei ole suured: mõned 5 ha suurused, siis 5-10 ha-lised, ja osa ka üle 10 hektaari. Nendega oleks võimalik rahuldada suuremat osa maasoovijaid. Üldiselt on põllutööministeerium katsunud vabadussõjalastele vastu tulla, meie esindajale informatsiooni anda, ja püüdnud võimaldada, et vabadussõjalased saaksid oma huve maasaamise alal kaitseda.
Maasaamise soovide kohta korraldas E.V.Keskliidu Juhatus "Võitluses" ankeedi, mis oli aluseks ja orienteerumiseks maasoovijate huvide kaitsmisel.
Teiseks Keskliidu tegevusküljeks olid poliitilised küsimused, mis Vabadussõjalaste 2. kongress oli töökavasse võtnud. Siin kõigepealt põhiseaduse muutmise küsimus, mille kohta 2. kongress oli seadnud üles kolm põhinõuet: riigikogu liikmete vähendamist 50-le, valimisseaduse muutmist, nii et nimekirjade valimise asemel tuleks isiku valimine ja laialdaste volitustega riigipea ametisse seadmist. – Tolkorral nimetati seda riigipead presidendiks, kuid konstateeriti ühtlasi, et nimetus ei ole tähtis, vaid sisuline külg, ja arvestades, et Riigivanema nimi on rahvale omaseks saanud, on jõutud seisukohale et võiks jääda ka presidendiinstituudi puhul Riigivanema nimetuse juure.
Põhiseaduse muutmise alal 2. kongress tegi otsuseks, selgitada 3 kuu jooksul, kas mõni riigikogu rühmadest või valitsus kavatseb sel alal konkreetseid samme astuda, vastasel korral volitati Keskliidu Juhatust oma algatusel ja äranägemise järele asja juure asuma.
Nende volituste piirides hakkaski Keskliidu Juhatus vastavas suunas tegutsema. Möödunud aasta kevadel maksvusel olev rahvahääletuse seadus nõudis, et põhiseaduse muutmiseks on tarvilik, et selle poolt hääletaks vähemalt poolt eelmise riigikogu valimistest osavõtjatest hääleõiguslikkudest kodanikkudest.
Säärane rahvahääletuse kord ei oleks võimaldanud põhiseaduse muutmise rahvahääletusel läbiviimist ka siis, kui üle poole põhiseaduse muutmise hääletajaist olekski olnud selle muutmise poolt.
Kui aga arvestada, et eelmise riigikogu valimistel said sotsialistid umbes 30% hääli, et neist pahempool on veelgi rühmitusi, ja et tolkorral ka osa keskrühmi, tööerakond ja asunikud, ei pooldanud põhiseaduse muutmist, siis on selge et selleaegse rahvahääletuse korra juures ei olnud väljavaateid, et põhiseaduse muutus oleks läbi läinud. Seepärast asus Keskliit kõigepealt teid otsima rahvahääletuse seaduse muutmiseks, nii et asja otsustaks hääletusest osavõtjate enamus mitte hääleõiguslastest olenev suurus.
Nii siis anti kõigepealt Rahvahääletuse seaduse muudatuse eelnõu riigikogu juhatusele. Sellest eelnõust otsiti vormilikke puudusi ja leiti üks kirjamärk – koma puuduvat! Läbirääkimised selle üle venisid pikale. Kui vabadussõjalased aga kategooriliselt jäid oma seisukoha juure, siis esitasid riigikogu rühmad vahepeal ise omapoolt samanimelise seadusprojekti, mis vastas meie põhimõtetele, ja mille ka riigikogu juhatus vastu võttis.
See vabadussõjalaste survel ettevõetud rahvahääletuse korra muutmine oli esimeseks etapiks meie töös.
Edasi asus E.V.Keskliidu Juhatus selgitama, kas keegi riigikogu rühmadest ei võta tegelikult põhiseaduse muutmist enda peale. Kui esialgsed läbirääkimised vajalisi tulemusi ei annud, saatis Vabadussõjalaste Keskjuhatus märgukirja kõigile riigikogu rühmadele, milles rõhutasime, et kui riigikogu rühmad põhiseaduse muutmist enda peale ei võta, siis teeb seda E.V.Keskliidu Juhatus. Põllumeeste kogude riigikogu rühm kutsuski kokku rühmadevahelise nõupidamise, kus moodustati alamkomisjon, kes pidi välja töötama põhiseaduse muutmise kava. Ühtlasi tulid hääled kuuldavale, et ei olevat soovitav kui põhiseaduse muutmist hakkaksid teostama mittepoliitilised ringkonnad, vaid otstarbekam olevat seda jätta riigikogu rühmade hooleks. Keskliidu Juhatus ei pidanud mitte oluliseks seda, kes põhiseaduse muutuse teostamise võtab enda peale, vaid et see, olgu kelle poolt tahes, läbi viidaks nende nõuete kohaselt, mis vabadussõjalaste poolt üles seatud. Seepärast jätsime rühmadevahelisele alamkomisjonile vaba võimaluse oma kava põhjalikult läbi kaaluda.
Ometi ei edenenud neil asi tarviliku jõudsusega. Üks tähtaeg aegus teise järele. Läinud aastal oktoobrikuus pidi alamkomisjoni kava minema riigikogusse, kuid alamkomisjoni töö venis käesoleva aasta jaanuari lõpuni. Keskliidu juhatusele hakkas paistma, et tööga meelega venitatakse, ja andis siis riigikogu rühmadele viimaseks tähtpäevaks 20. jaanuari. 20. jaan. nädala kestes (20. jaan. oli esmasp.) teatasidki ajalehed, et alamkomisjon on oma töö lõpetanud, ja et rühmade kava on esitatud riigikogu juhatusele. Pärast selgus küll, et see kava ei olnud lõplik, ja et rühmad seda veel ise ümber töötavad.
Kuid lõpuks on asi ometi nii kaugele jõudnud, et kuigi rühmad põhiseaduse muutmise asjas on initsiatiivi oma käes pidanud, on ainult vabadussõjalaste survel asjaga niigi kaugele saadud, kui see praegu on.
Peale selle on Keskliidu Juhatusel tulnud otsustada ja lahendada hulk jooksvaid küsimusi. Iga nädal kord ja mõni kord kaks on peetud Keskliidu Juhatuse koosolekuid.
Tööaasta kestes lahkus Keskliidu Juhatusest terve rida tunnustatud vabadussõja juhte seetõttu, et kaitseministeeriumist saadeti välja ringkiri, mille põhjal arvati, et E.V.Keskliit on hakanud aktiivselt poliitilisel alal tegutsema, tunduma just poliitilise organisatsioonina, mille tõttu tegevas kaitseväes teenivatel ohvitseridel ei ole nagu sünnis vabadussõjalaste liikumise juhtidena tegutseda. Organisatsioonis liikmeks olemine, kongressidest osavõtt jne. ei tulnud muidugi kõne alla. Seetõttu olid aga Juhatusest sunnitud tegeva väe ohvitserid tagasi astuma ja nende asemele tuli sisse vastav hulk kandidaatideks määratud isikuid.
J. Pitka kannab ette referaadi meie majandusküsimusist.
Th. Rõugu ettekande järele avatakse läbirääkimised.
K. Podrätshik (Narva EVL'i esind.): Keskliidu juhatuse aruandest selgub, et kõik ei ole läinud nii, kui vajalik. Põhiseaduse muutmise eelnõu ei ole see eelnõu, mida vabadussõjalased tahaksid näha. See on puudulik, on n.ö. värdjas. Narva vabadussõjalaste liit ja ka organiseerimatud vabadussõjalased, samuti teised kodanikud säärast põhiseaduse muutmist, nagu nüüd teoksil, ei poolda.
Peale selle, kui just kiiret pole põhiseaduse asjaga, kuid siis uussakslastele tasumaksmine on asi, mis meile iga tund toob suurt kahju. On vajalik siin ettenäha tegelikud sammud, et ära hoida neid väärnähteid, mis siin ettetulevad.
Valimiskavas peaks võimalik olema ka vastu hääletamise võimalus. Selle võimaluse teostamist tuleks kaalumisele võtta. Kannab ette Narva EVL. poolt vastuvõetud resolutsioonid.
J. Poska ettepanekul piiratakse kõne aega 5 minutiga.
Häältelugejaiks valitakse: Panksepp, H. Ainson, Ed. Lillioja, J. Klaar.
Saik (Jõhvi EVL): Uussakslastele – neile kes vabadussõja ajal sõjariistus väljaastusid Eesti Vabariigi vastu – tasumaksmine, pealegi ajal, kus oleme majanduslikult katastroofilises seisukorras on kõigile vabadussõjalastele hoop näkku. Harilik surelik siin ei suuda arusaada, kus lõpeb majandusmeeste ettevaatamatus, kus algab kuritarvidus riigi ja rahva vastu. Aidaku Jumal meid hakkama saada meie sõprade majandusmeestega, vaenlastega saime ise hakkama. Nüüd aga need sõbrad kipuvad asjatuks tegema need ohvrid, mis meilt nõudis vabadussõda (kiiduavaldused).
Jaks (Tallinna EVL): meie rahvaesindus oma kihilise koosseisu tõttu on muutunud kunstide töökojaks. Kui keelatakse ära soojade kringlite küpsetamine, kuivade heinte koristamine enne vihma, kui peekon saab abirahasid, siis on see kunstide kunst.
Meie ei pea mitte ainult oma põhiseaduse uuendusega riigihoone katust parandama, vaid ka hoone enese sisemust korraldama, ja – kõigepealt siit väljapühkima see element, mis suhtub vaenulikult Eesti riiklusele ja rahvusele.
A. Sirk: Põhiseaduse muutmiseks ei saa rahvahääletamisele panna korraga kahte eelnõu. Riigikogu rühmad olid põhiseaduse asjus otsustanud algatust oma käes pidada. Nemad viisid oma kava rahvahääletusele Riigikogu kaudu. Vabadussõjalastel ei olnud võimalik nendega tehniliselt võistelda, sest meil oleks tulnud põhiseaduse muudatust esitada rahvaalgatuse korras. Sellega oli rühmadel alatine võimalus oma kava 2 kuud varem läbiviia.
Härra Rõugu ettekandes kõnealla võetud noorema põlve kaasatõmbamine on tähtis küsimus. Meie peame oma organisatsiooni kindlustama ja tugevamaks tegema, kaasatõmbama need 10 aastakäiku (20-30 a.) mehi, kes peale vabadussõda üles kasvanud. Viimasel Tallinna liidu koosolekul leiti tarvilikuks senist toetajate liigete instituuti reorganiseerida sääraselt, et toetajatele liikmetele võimaldada aktiivsem osavõtt meie liikumisest. Kuid see peab sündima nii, et küsimuste lõplik otsustamine ja liikumise juhtimine jääks ikkagi tegelikkude vabadussõjalaste kätte.
Tehniliselt oleks asja näit. nii võimalik korraldada, et ühe peakoosoleku asemel saaks ellukutsutud kaks peakoosolekut. Ühest peakoosolekust, kus küsimused esimest korda läbi arutatakse, võtaksid osa toetajad- ja tegevliikmed ühiselt. Need otsused aga ei saaks enne lõplikku jõudu, kui nad saavad läbi vaadatud ja kinnitatud ainuüksi vabadussõjalastest koosneva peakoosoleku poolt. Seega on esimesel koosolekul ainult nõuandev hääl, millega vabadussõjalaste kogu võib ka mittearvestada.
Säärane nõuandev hääleõigus seoks noori inimesi, mittevabadussõjalasi, meie külge, nad harjuksid meiega koos töötama ja võitlema meie idee eest. (Esitab sellekohase resolutsiooni).
Solba: Tänases "Võitluses" on kirjutatud, et lapualiikumine nurjus selletõttu, et juhid olid halvad poliitikamehed, ja et kõrge isamaaline vaim laskus erakonna elu tasemele. Ka meie peame kõrvale jääma aktiivsest poliitikast. See oleks hädaohtlik vabadussõjalaste liikumisele. (Esitab sellekohase resolutsiooni).
Pere (Narva EVL): Kõige tähtsam ja olulisem on rahvuslik küsimus. Välismaalaste ees lömitamine läheb meil üle igasuguste piiride. Saksa kapital neelab tööstuse, mõisade eest makstakse tasu. Krooni paneb asjale pähe riigikogus arutamine, kus väikerühmade riigikogu liikmete alammäär taheti kindlaks määrata 3-le, kuid nii, et vähemusrahvuste kohta see nõue ei maksa. See on muulaste eesõigustamine ja kadakasaksluse kasvatamine.
Liiberg (Narva EVL): Meil on asutistes niisugune olukord, et kui su nime taga "-berg'i" ei ole, siis pannakse asi kõrvale. Ministeeriumide juhtimise eesotsas on muulased. Nende poolt siis tuleb ette, et sõimatakse meie liikumise pooldajaid "logarditeks". (Esitab resolutsioonid).
A. Sirk'i ettepanekul valitakse resolutsioonide redaktsiooni komisjon koosseisus: Th. Rõuk, Solba, Panksepp, Pommer, Telg.
Sahkenberg: Vabadussõjalaste liikumise laiendamisel ja noorsoo kaasatõmbamisel võime sattuda libedale teele, sest vabadussõjalaste liikumine võib omalt seniselt rahvuslikult aluselt muutuda poliitika tegemiseks.
Th. Rõuk: Täiesti arusaamatu, miks meie organisatsiooni laiendamine seesugust vastuseisu tekitab.
Kui meile veel pealegi öeldakse ja pannakse resolutsioonis ette, et peame täiesti loobuma aktiivsest poliitikast, siis läheme juba parem laiali. Mis meie ilutseme käed koos ja vahime üksteisele otsa. Möödunud kongress võttis vastu otsuse põhiseaduse muutmiseks. See on ju aktiivne poliitika. Kui nüüd võtame vastu otsuse, et loobume aktiivsest poliitikast, siis on meie liikumine mõtte kaotanud ja parem läheme laiali. (Kiiduavaldused).
Pommer: Isamaalise tunde kandjaks on Eestis ka igasugu teisi organisatsioone, "ARK-id" ja "ERK-id". Vabadussõjalaste vaim võib ka neis organisatsioonides edasi elada, kui meie ka väljasureme. Ei poolda organisatsiooni laiendamist mittevabadussõjalastega.
P. Telg: Ei ole põhjust kedagi tagasi lükata, kelle põhimõtted on samad mis meil. Vabadussõjalased peavad moodustama tuuma, mis enese ümber koondab ka need nooremad mehed, kes vabadussõjast osa ei saanud võtta.
Tomingas (Tallinna lahingvendade klubi): Kui tõmbame laiemaid hulki kaasa, sattume poliitiliste intriigitsemiste mõju alla. Tuleb koondada küll kõik vabadussõjalased, kuid teistele aitab praegusest olukorrast.
Song: Hääleõigust ei või mittevabadussõjalastele anda. Muidu võivad nad küll meiega kaasa tulla.
Parkja (Valga EVL): Vabadussõjalastele antud lubadusi pole Eesti täitnud. Läti täidab need. Siin peab kongress seisukoha võtma.
A. Pitka: Kui meie kõrvalisikuid organisatsiooni võtame, siis ei pääse meie poliitikast. Siis ei ole vabadussõjalastel oma liidus midagi teha. Kui niisugune otsus tehakse, siis lahkub Keskliidu juhatusest üks tunnustatud vabadussõja tegelastest ja temaga kakssada (?? – toim.) lahingvenda.
Nirk (Saue EVL): Kui meie tahame oma liikumist võimsaks teha ja hoida, siis peame juure tõmbama neid, kes juure kasvavad, muidu lõpeme ära. Kui aga neid kaasa tõmmata tahame, tuleb neile ka õigusi anda.
Raudsepp (Tartu EVL): Vabadussõjalaste vaim ei tohi kustuda meie surmaga. Koolitegelasena tunnen ligemalt meie noorsugu. Ta vajab ideaale ja eeskujusid, mitte materialistlik-egoistlikke eeskujusid. Meie peame oma järeltuleva põlve, oma pojad võtma enesega kaasa.
Panksepp (Tartu EVL): Nooremate kaasatõmbamisel võiks jääda iga liidu otsustada, kuidas ta teeb. Kas ei või kaasa töötada meiega igaüks, kes meie tööst rõõmu tunneb.
J. Pitka: Kui meie oma organisatsiooni võtame mittevabadussõjalasi, siis meie liikumine ei kanna enam Vabadussõjalaste liikumise nime. Rahval on aga usku ja lugupidamist meie vastu just sellepärast, et meie vabadussõjalased oleme.
Kui teise kaasatulevad, siis saagihimu ja auahnuse pärast. Siin peab selget vahet hoidma. Kui teisi kaasatõmbate, hakatakse teid erakonnaks pidama.
Uritam: Noorte kaasatõmbamisest nii lihtsalt mööda ei saa. Meil on aega veel väljatöötada üksikasjalik kord, et kaasa saaks tõmmatud ainult need, kes meile ei saa kahjulikuks muutuda. Põhimõtteliselt ei saa selle vastu midagi olla.
Kõnelejate nimekiri pannakse kinni.
Sirk: Ma leian, et terves selle organisatsioonilaiendamise küsimuses on tekkinud väga suur arusaamatus. Pean veel tähendama, et need inimesed, kes selle vastu on rääkinud, kuuluvad peaaegu kõik Tall. lahingvendade klubisse ja need inimesed ei ole nähtavasti aru saanud sellest mõttest, kuidas selle organisatsiooni laiendamist tahetakse läbi viia. Kõik aeg need inimesed on toonitanud, et tahetakse vabadussõjalaste liitu sisse tõmmata mitte mõtteosalised, kes vabadussõjalased ei ole, kes vabaduse sõjast osa võtnud ei ole. Ettepanek iseenesest ei olnud säärane, vaid oli – tõmmata noori ja mõtteosalisi kaasa liitu ja luua liidus üks ühine peakoosolek, millel on nõuandev õigus mitte otsustandev õigus. (Kiiduavaldused.) Ja sel korral peakoosolekul otsustaksid ja arutaksid vabadussõjalased ja vabadussõjalastega ühinenud kaastöölised küsimused läbi. – See oleks ainukene kokkutulemise võimalus ühiste küsimuste otsustamiseks. Ainult sarnasel ühisel peakoosolekul saab ühiselt mõtteid arutada. Siit kõne toolilt on öeldud, et kui see otsus läbi läheb, siis üks vabadussõjalaste organisatsioon ähvardab välja astuda. See tähendab enamuse terroriseerimist. Seda ei tohi olla.
Seiman: Mul oli au olla esimestes ridades, kes algasid Vabadussõda. Seal oli üle 1000 mehe nimekirjade järgi, kuid tegelikult oli ainult 300-400 meest. Peale esimest lahingut valgus suurem osa neist laiali ja jäi järele 150 meest. Kõik 1000 nimekirjade järgi loetakse aga vabadussõjalasteks praegu, kuid tegelikult ideelisi vabadussõjalasi oli 150 meest. Siin räägiti, et vabadussõjalaste organisatsioon kujuneb suureks organisatsiooniks – 50.000 vabadussõjalase koondiseks. Tegelikult oli meil Vabadussõjas 84.000, aga kui palju on nende seast ideelisi vabadussõjalasi? Meie vabadussõjas oli vast 10.000 ideelist vabadussõjalast, kõik teised olid sunnitud väljakohtu ja karmi otsuse tagajärjel olema vabadussõjalased. See 10.000 arv väheneb iga päevaga, ja mina isiklikult arvan ja kardan, et meie arv väheneb ja meie sureme loomulikku surma enne kui saame riikliku korra sisse seada. Sellepärast minu isiklik arvamine on säärane, et tuleb teisi jõude meie liikumisele juurde tõmmata. (Kiiduavaldused.)
Preisman: Küsimuse otsustamine tuleb jätta Keskliidu Juhatuse hooleks. Ma loodan, et see võtab kindlasti säärase seisukoha ja töötab kava välja, et kõik mõtteosalised saavad meiega kaasatulla. Meie peame noored kaasavõtma. Sest noorte päralt on tulevik.
Tehakse lõunavaheaeg kuni kella 5-ni p.l.
Peale vaheaja asutakse valimistele.
Keskliidu Juhatusse valitakse väljalangenud 5 kandidaadi asemele: Ed. Kubbo, P. Telg. Podrätshik, H. Leesment, B. Martin; kandidaatideks Klaar, Jaks, Joonits, Pint, Rütmann, Jalakas, Daniel, Kerig, Holland, Pere, Poska, Pallon, Panksepp ja Saulep.
Resolutsioonide vastuvõtmisel tekivad uuesti pikemad läbirääkimised resolutsiooni juures, mis käsitab toetajate liikmete instituuti, kuid vastu hääletab talle lõpuks ainult 30 meest.
Solba poolt esitatakse resolutsioon, mille järele vabadussõjalased loobuvad aktiivsest poliitikas, ja jäävad rahva südametunnistuse hääleks.
Sirk, Reinbach j.t. selgitavad aktiivse poliitika mõistet. Praegune osavõtt poliitilistest päevaküsimustest on aktiivne poliitiline tegutsemine. Poliitiline tegutsemine ei tohi jääda ainult riigikogu rühmade õiguseks.
Solba resolutsioon saab poolt 13 häält ja lükatakse tagasi.
Pommer teatab Lahingvendade Klubi nimel, et kuna kongressil vastuvõetud otsused viivad vabadussõjalaste liikumise poliitilisele tasemele, siis Lahingvendade Klubi peakoosoleku otsuse põhjal astub Lah. Klubi keskliidust välja (hüüded: "kahju," "häbi" ja "vähemuse terror").
J. Pitka teatab, et tema Lahingvendade Klubi esimehena paenutab end Lahingvendade Klubi otsuse alla ja lahkub ka (vahele hüüded, käteplagin).
Peale väikeste sõnavõttude võetakse kõik teised resolutsioonid ilma suuremate lahkarvamisteta vastu.
Kohapeal ülestõstetud küsimuste all P. Päts esineb sooviavaldusega kaalumisele võtta iga-aasta üleriiklise vabadussõjalaste päeva korraldamise. See tuleks kindlaks määrata teatud päevale, näit. Vabadussõja alg-, või lõpupäevale.
Sooviavaldus jääb Keskliidu Juhatuse kaalumiseks.
Sooviavalduse korras võetakse veel vastu ettepanek moodustada üksikute liitude juure erisektsioonid vabadussõja mälestuste arutamiseks ja kogumiseks.
M. Larka lõpetab koosoleku:
Tükk tööd on meie poolt täna tehtud, oleme tõesti rind rinna vastu võidelnud, nagu seda kunagi vaenuväljal. Iga mees on oma eest seisnud mehe viisil, ja nii peab see ka olema. Kuid kahjuks, lõppes koosolek osa liikmete lahkumisega saalist. Olgu see lahkumine välja kutsutud ükskõik mille läbi, olgu selle põhjused missugused tahes, kuid meie kahetseme kõik seda. Loodame, et mõne aja pärast jälle ühise keele leiame nendega, meie perest lahkunud lahingvendadega ja koos töötada saame ühiste ideede saavutamiseks, ühtlasi oletades, et tuleval aastal kongress veel suuremal arvul kokku tuleb kui täna, ja siis rohkem üksmeelt ja distsipliini üles näidatakse. Tänan Teid, kõiki koosolijaid, tehtud töö eest!
Koosolek lõpeb isamaa hümniga kell 9 õhtul.
No comments:
Post a Comment