Nicolas Dupont-Aignan (Debout la République) oli seadnud sihiks koguda Prantsusmaa presidendivalimiste esimeses voorus rohkem hääli kui ükski teine nn. väike kandidaat, kuid see tal ei õnnestunud: NDA sai lõplike tulemuste kohaselt 1.79% häältest, jäädes sellega seitsmendaks – roheliste kandidaat Eva Joly 2.31%.
Seega ebaõnnestumine, mis näitas, et reiting on jäänud tasemele, kus see oli 2009. aastal, kui Debout la République sai Euroopa Parlamendi valimisel 1.77% häältest. Arvuliselt tuli hääli küll enam kui poole rohkem (nüüd 644 tuhat, toona ligi 305 tuhat), kuid see on tingitud vaid erinevast valimisaktiivsusest ega näita üldise toetustaseme kasvu.
Kõige tugevam departemang oli loomulikult Essonne, mille kaheksandat valimisringkonda NDA esindab alates 1997. aastast Rahvusassamblees, olles ühtlasi 1995. aastast Yerres' linnapea, kuid ka sealne tulemus, 14.19% oma valimisringkonna häältest, ei anna põhjust rõõmustamiseks, sest jääb alla oodatule. See näitab, et tal võib tekkida juunis toimuvatel parlamendivalimistel tõsiseid raskusi oma koha säilitamisega. Ja see on asjaolu, mis ei ole jätnud mõjutamata ka tema seisukohtasid presidendivalimiste teise vooru eel.
Seni on NDA osutunud parlamenti valituks esimeses voorus, saades viimati 2007. aastal 57.38% häältest. Toona kandideeris ta juba oma vastloodud erakonna sildi all, kuid tema üheksa konkurendi hulgas ei olnud ühtegi Rahvaliikumise Liidu kandidaati. Vahepeal on ta sellest jõust aga parlamendis veelgi kaugenenud, mistõttu ei pruugi see edaspidi nii jääda. Seetõttu olnuks hea avaldada presidendivalimiste teise vooru eel toetust Nicolas Sarkozykandidatuurile, et kindlustada selle käiguga paremad kaardid (see, et Rahvaliikumise Liit ei sea üles oma kandidaati) parlamendivalimistel.
NDA oleks seda juba nähtavasti teinudki, kuid presidendivalimiste esimese vooru tulemus, millega ta peab parlamendivalimistele vastu minnes oma valimisringkonnas kahtlemata samuti arvestama, tõmbas nendele kavadele kriipsu peale.
Sotsialistliku Partei kandidaat François Hollande sai NDA valimisringkonnas isegi veidi rohkem kui riigis keskmiselt, nimelt 29.01% häältest. Samuti ületas seal oma keskmist tulemust Vasakrinde kandidaat Jean-Luc Mélenchon (Vasakpartei), keda toetas 11.32% valijatest. Vasaktiiva kandidaadid said selles ringkonnas kokku 43.49% häältest, NDA ja Sarkozy kahepeale 35.80%. NDA sai arvuliselt kolm korda vähem hääli kui 2007. aasta parlamendivalimistel, kuigi valimisaktiivsus oli nüüd suurem.
Kuna parlamendivalimiste esimene voor toimub juba kuue ja poole nädala pärast, siis tuleb selle jõudude vahekorraga tõsiselt arvestada. Isegi kui Rahvaliikumise Liit ei sea üles oma kandidaati on ebatõenäoline, et asi saaks sel aastal otsustatud ühe vooruga. Teise vooru võitmiseks peab NDA aga hoiduma praegu poole valimisest, et mitte peletada endast eemale neid valijaid, kelle jaoks Sarkozy on sügavalt antipaatne.
François Bayrou kunagise nõunikuna (kui Bayrou oli haridusminister) on tal head šansid saada teises voorus tema Demokraatliku Liikumise toetajate hääled (Bayrou sai selles ringkonnas 7.37%, Demokraatliku Liikumise kandidaat 2007. aasta parlamendivalimistel 6.97% häältest), kuid raskemaks läheb nendega, kelle hääled läksid praegu Rahvusrindeesinaise Marine Le Peni kätte (selles ringkonnas 13.19% valijatest), sest NDA on olnud tema suhtes mõnevõrra kriitiline ning kuus ja pool nädalat ei ole piisav aeg selleks, et Le Peni valijad jõuaksid selle unustada.
Seega suhteliselt keeruline olukord, kus NDA vajab peagi toimuvatel parlamendivalimistel Rahvaliikumise Liidu ja selle poolehoidjate toetust, kuid ei saa avaldada nüüd toetust Sarkozy valimisele presidendiks, sest lõikaks sellega sisuliselt läbi enda võimalused osutuda juunis taas valituks. Raske dilemma, mille NDA on lahendanud ainuvõimalikul moel: jätnud presidendivalimised seljataha ning keskendunud juba järgmistele valimistele, nagu kogu tema juhitav erakond, millel on muide rohkem liikmeid kui ühelgi Eesti erakonnal.
Selline kombineerimine, mis on Prantsusmaal täiesti tavapärane ning tuleneb süsteemist, kus on ühendatud euroopalikud erakonnad ja ühemandaadilised valimisringkonnad, kujutab endast ka põhjust, miks eelistaksin Eestis üleminekut ühele valimisringkonnale, kus asi on palju selgem (osalusveebi kaudu sai tehtud ka vastav ettepanek, millele vastamise tähtaeg täitus eelmisel nädalal, kuid vastus loomulikult viibib – nagu juba tavaks).
No comments:
Post a Comment