PÄEVALOOSUNG 01.02.2012.A.

1. Kolmapäev
Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!

Ps 109:21

Kristus ütleb: Ma annan oma lammastele igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.

Jh 10:28

Tee ühes Jumalaga viib üha suurema vabaduse poole, mille inimene saab mitte oma Loojast kaugenedes, vaid siis, kui ta seob oma vabaduse ainsaga, kes teab, mida on vabaduseks tarvis.

Juris Rubenis

Lisalugemist: Jh 3:31-36; 1Kr 9:1-18

INFOPARTISAN: LÄTI PRESIDENDI SÕNUL TULEB KAALUDA KA PARLAMENDI KÄRPIMIST

Läti president Andris Bērziņš rääkis täna telekanali LNT uudistesaates "900 sekundes", et Läti parlamendi liikmete arvu võiks langetada sajalt kaheksakümnele, et see oleks paremini vastavuses Läti rahvaarvuga.

Hiljuti sai tehtud ise ettepanek, mille siis ka siin ära tõin, sarnase muudatuse algatamiseks Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele. Presidendi kantselei direktori Siim Raie käest saabus sellele paar nädalat hiljem napp vastus: "Vabariigi Presidendi ülesandel tänan Teid Põhiseaduse ja erakonnaseaduse muutmise ettepanekut käsitleva 14.01.2014 pöördumise eest, mis on võetud teadmiseks."

Teisi sõnu: mõte läks ühest kõrvast sisse, kui sedagi, ja teisest välja.

Usun, et lätlased teevad vastava kärpe ära kiiremini kui see Eestis üldse laiemalt jutuks võetakse. Kui meil praegu põhiseaduse muutmisega algust tehtaks, siis saaks esimesed vähendatud liikmete arvuga Riigikogu valimised toimuda aastal 2019, aga arvatavasti jõustub selline muudatus Eestis tegelikult 1-2 valimistsüklit hiljem.

Vahepeal jätkuva rahvaarvu kahanemise tõttu võib kärbe tulla siin aga lõpuks veel suurem kui see, mida sai pakutud nüüd president Ilvesele saadetud pöördumises. Kui meie valitsev poliitiline klass seda mõistaks, siis asuks see tõenäoliselt kohe põhiseaduse muutmisele, aga nad ei ole ilmselt võimelised nii kaugele ette mõtlema.

ANDRES LAIAPEA: IRL KUI NEOKONSERVATIIVNE PETTUS (TMS)

Lisatud: 31. jaanuar
Saada sõbrale

Inglise kirjamees Samuel Johnson märkis kunagi tabavalt, et patriotism on kaabaka viimane pelgupaik. See ei tähenda, et patriotism ise oleks halb (konservatiivsete vaadetega Johnson seda kindlasti ei arvanud), vaid toob hästi välja tõsiasja, et viimases hädas üritavad kaabakad apelleerida sageli inimeste patriootlikele tundmustele, et tõrjuda kriitikat ehk hajutada tähelepanu enda pattudelt.

Johnsoni tuntud lause on meenunud viimasel ajal sageli just siis, kui mõni järjekordne Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik kuulutab paatoslikult, et IRL on rahvuslik-konservatiivne erakond. Europarlamendi liige Tunne Kelam teatas elamisloaskandaali lahvatamise järel ETV hommikusöögitelevisioonis koguni, et IRL võiks võtta endale nimeks Eesti Rahvuslik-Konservatiivne Erakond.

No anna kannatust! Võib vabalt vaielda selle üle, kas IRL on rahvuslik ja konservatiivne erakond või mitte, aga päris kindlasti ei ole see "rahvuslik-konservatiivne" selles tähenduses, mida see mõiste omab tänapäeva Euroopa poliitilises leksikonis. Otse vastupidi, IRL täiesti selgelt hoopis vastandub antud ühisnimetaja alla liigitatavatele erakondadele.

Alustagem sellest, et Euroopa Parlamendis kuuluvad rahvuslik-konservatiivsete erakondade esindajad mitte Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, kus istub Kelam, vaid Euroopa Konservatiivide ja Reformistide või Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni, näiteks Austria Vabaduspartei saadikud ei ole sidunud ennast aga ühegi fraktsiooniga. See ei ole loomulikult juhuslik, sest rahvuslik-konservatiivsete erakondade poolt esindatav poliitiline suund on lihtsalt vastuolus Euroopa Rahvapartei eurotsentristliku lähenemisega.

See vastuolu avaldub sageli ka liikmesriikide tasandil, kus rahvuslik-konservatiivsed erakonnad on olnud näiteks Lissaboni lepingu ja EFSF-iga liitumise vastu, sest nende jaoks on väga oluline riiklik suveräänsus, mis on Euroopa Liidu ja eurotsooni liikmesriikides märkimisväärselt piiratud.

Kuidas käitus nendes küsimustes IRL?

EFSF-i puhul hääletas üks IRL-i fraktsiooni liige sellega liitumise vastu, aga see oli Juku-Kalle Raid, kes ei kuulu erakonda. Tõnis Lukas kuulutas samas, et võtab kokku kogu oma tahtejõu, et hääletada selle otsuse poolt, sest muidu algavat valitsuskoalitsiooni lagunemine. Reformierakondlase Igor Gräzini vastuhääl küll koalitsiooni lagunemiseni ei viinud, aga kui IRL oleks tõesti rahvuslik-konservatiivne erakond, siis olnuks see ilmselt möödapääsmatu, sest Reformierakond laiemalt ei esinda enam kahjuks klassikalist liberalismi.

Rahvuslik-konservatiivsed erakonnad ei mänginud EFSF-i üle toimunud hääletustel üheski riigis kaalukeele rolli, aga Slovakkias jäi klassikalisest liberalismist juhinduv Vabadus ja Solidaarsus kindlaks parempoolsele maailmavaatele ega pidanud EFSF-i laiendamist võimalikuks isegi siis kui see seoti teiste erakondade poolt valitsuse usaldushääletusega. Vabadus ja Solidaarsus jäi kindlaks enda põhimõtetele ja peagi tulevad seal sellest tulenevalt ennetähtaegsed parlamendivalimised, mille tulemused näitavad nimetatud erakonnale loodetavasti väärilist tasu.

Mis puudutab rahvuslik-konservatiivseid erakondasid, siis on need juba põhimõtteliselt euro vastu, sest üleminek ühisrahale võtab riikidelt endilt võimaluse oma majanduses toimuvaid arenguid rahapoliitika abil suunata ja mõjutada. Euroopa Rahvapartei liikmeks olev IRL seevastu võitles erakonnana nii eurole ülemineku kui ka EFSF-iga liitumise eest.

Lissaboni lepingu puhul, mille vastu Euroopa rahvuslik-konservatiivsed erakonnad kõikjal ägedalt protesteerisid, hääletas IRL parlamendis üksmeelselt poolt. Selle ridades leidub kahtlemata inimesi, kes olid nimetatud sobingu vastu, aga nemad ei ole ka täna need, kes oma erakonnas tooni annaksid.

Valitsev suhtumine tuli täiesti selgelt välja Saue valla kultuurikeskuses toimunud IRL-i esimehekandidaatide debatil, kus korrutati umbes pooltuhat või veelgi enam korda, et IRL on rahvuslik-konservatiivne erakond, kuid samas kuulutas tulevane esimees Urmas Reinsalu, et "asi millega ma kindlasti kaasa ei lähe praeguses niisuguses väga turbulentses keskkonnas on, mida püütakse esile kergitada, on selline euroskeptiline hoiak. Ma arvan, et see on hästi vastutustundetu sellega mängida siin erinevates Euroopa riikides."

No tere talv! Neid erakondasid, mida nimetatakse rahvuslik-konservatiivseteks ülejäänud Euroopa riikides, ühendab peamiselt just see euroskeptiline hoiak, mille vastu IRL innukalt võidelda üritab. Need võivad erineda üksteisest pea kõiges muus, aga need kõik on vähemalt euroskeptilised, kui mitte -vastased.

Põlissoomlased, Taani Rahvapartei, Rootsi Demokraadid jne. on rahvuslik-konservatiivsed erakonnad selles tähenduses, mida see mõiste omab tänapäeva Euroopa poliitilises leksikonis. IRL seda ei ole.

Miks nad selle sildiga siis nüüd nii innukalt vehkima on asunud? Kas lihtsalt mingist vanast inertsist? Soovist varjuda selle taha oma skandaalide eest (nagu need kaabakad, kellele viitas Johnson)? Ilmselt mitte ainult seda.

Asjaolu, et rahvuslik-konservatiivsed erakonnad on saavutanud arenenud demokraatiaga Euroopa riikides valimistel märkimisväärset edu, ei ole jäänud tõenäoliselt märkamata ka Eestis valitsevale poliitilisele kartellile. Möödunud valimiste eel lasti aur rahvast välja projekti "Ühtne Eesti" abil, mis hoidis tõhusalt ära uue erakonna sünni. Nüüd kardetakse nähtavasti, et Eesti Rahvusliku Liikumise ning Eestimaa Rahvaliidu kavandatud ühinemine ei pruugi joosta tühja. IRL peab jätma seetõttu publikule mulje, et rahvuslik-konservatiivne nišš on juba täidetud. See on lihtne poliittehnoloogia, vaid sõnademäng, mitte sisuline poliitika.

Aga mida IRL endast siis täna tegelikult kujutab?

Paljude arvates on see pigem populistlik, osade meelest isegi neokonservatiivne erakond. IRL reklaamis ennast ise viimaste valimiste eel nagu pesupulbrit, mis peab loputama valijate ajusid. Ei ole raske mõista, mille tõttu seda peetakse populistlikuks. Mis puudutab aga neokonservatismi, siis IRL-i viimastel suvepäevadel esines ka Iivi Anna Masso, kes on ju üks stiilipuhtamaid neokonservatiive, kes Eestis leidub. Tema teemaks oli "Poliitiline maastik ja erakondade arengusuunad. Valimistulemused 2015".

IRL-i meeleheitlikud katsed eksponeerida ennast mingi rahvuslik-konservatiivse erakonnana, seda antud mõiste Euroopas üldlevinud tähenduses sisuliselt olemata, paistavad olevat suunatud sellele, et takistada mõne tõelise rahvuslik-konservatiivse erakonna esiletõusu. Selline lähenemine on tõepoolest väga iseloomulik nn. neokonservatiividele.

Vaata ka
http://the-classic-liberal.com/conservative-what-is-neocon /

INFOPARTISAN:MIHHAIL PROHHOROVI VALIMISPROGRAMMIST 1

Venemaa Föderatsiooni presidendiks kandideeriv Mihhail Prohhorov läheb viimasele valimiseelsele kuule vastu reitinguga 4-5%, kuid sihiga pääseda valimiste teise vooru. Lisaks on tal kavas asutada oma valimisprogrammile ja käimasoleva kampaania käigus võidetud toetajatele tuginedes pärast valimisi uus erakond. Nädal tagasi sai siin juba mainitud, et soovitan toetada Venemaa Föderatsiooni kodanikel just seda suunda, mida üritab esindada Prohhorov. Milles see suund täpsemalt seisneb, sellest kõneleb nii tema programm kui ka need salvestused temaga tehtud intervjuudest ja teledebattidest, millega seda siin vahendades täiendama hakkan.

Avasõnad

Mina, Venemaa Föderatsiooni kodanik Mihhail Dmitrijevitš Prohhorov, sean üles oma kandidatuuri Venemaa Presidendi ametikohale ja pöördun kõigi kodanike poole üleskutsega toetada riigi arendamisel uut suunda.

Mina olen sügavalt veendunud demokraatia aluspõhimõttes: mitte inimene on mõeldud teenima võimu, vaid võim – inimest. See põhimõte tuleb võtta aluseks riiklikule poliitikale kõigis valdkondades. Õigele poliitikale tõelise ühiskonna huvides.

Ma pöördun ühtlasi ka võimukandjate poole: "Härrased, ajad on muutunud! Jäädavalt. Elada nii, nagu meeldib teile, te enam ei saa!" Täna tuleb teil maksta võlg Venemaa kodanikele ning näha "alamate", "masside", "rahvastiku", "valijaskonna" asemel lõpuks elavaid, tõelisi inimesi. Saabunud on aeg tunnistada ning võtta omaks kui iseenesestmõistetavus, et riigi eduka arengu tagatis peitub mitte väljapumbatud naftabarrelite, kaevandatud söetonnide ja metsas mahavõetud tihumeetrite arvus, vaid selles inimlike väärtuste süsteemis, mida jagab suurem osa ühiskonnast; kvaliteetses hariduses, inimhinge ülendamises kultuuri kaudu, maailmatasemel tervishoiusüsteemis, iseseisvates ja vabades inimestes, keda kaitseb seadus.

Viimased aastad oleme me elanud KÄESOLEVAS TÕELISUSES. Milline see on? Venemaa on jätkuvalt võimas riik, kuid meie ühiskond on lõhestunud geograafilisel, rahvuslikul, religioossel pinnal, sissetulekute ja tarbimise järgi, õigusvõime alusel. Me elame autoritaarse poliitilise režiimiga riigis. Me elame ebatõelises maailmas, kus on ebatõeline poliitika ja ebatõeline majandus. Meil ei ole valikut ning, vastavalt, ka võimalust võtta enda kanda vastutus oma riigi eest. Jutuga stabiilsusest ja töötusega võitlemisest varjatakse tegelikult tööstuse ja põllumajanduse konkurentsivõime kaotamist, kaunite sõnade taha moderniseerimisest ja innovatsioonist – varjatakse riigieelarvest sõltumist. Õhkuväristavate loosungite taha võitlusest korruptsiooni ja bürokraatiaga – ametnike arvu ja nende privileegide mitmekordistamist. Korruptsioon, millega valitsus justkui meeleheitlikult võitles, on kasvanud viimastel aastatel enneolematu, kohutava tasemeni, millest on imbunud läbi kõik "võimuvertikaali" tasandid. Võim kuulutas meile, et toetab ettevõtlust, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuid reaalsuses nägime me kruvide kinnikeeramist, riigi suurenevat kontrolli kõikides majandusvaldkondades ja administratiivse koormuse kasvu. Kultuur, teadus, haridus, tervishoid – mis on iga ühiskonna eduka arengu peamisteks alusteks ja tagatisteks – neile pööras meie võim vaid kesist tähelepanu. Me peame seda kõike muutma.

Mida kujutab endast TÕELINE TULEVIK? Tulevik – see ei ole midagi kauget. Tulevik – see on "siin ja praegu", see on meie valik. Me valime stiilse, moodsa, kaasaegse riigi, kus iga inimene vastutab oma tegude eest, õpib, töötab, areneb ja pürgib aina parema poole. Valime riigi, kus kõik on seaduse ees võrdsed – olenemata ametikohast ja privileegidest, kus on lubamatu võimude omavoli; riigi, kus toimib sõltumatu kohtusüsteem. Meie valime tõelise tuleviku, sellise kus tahame elada ja olla õnnelikud omal maal, kus tahame töötada, ehitada, teha avastusi ja läbimurdeid teaduses ja kunstis tema hüvanguks. Mina olen veendunud, et Venemaa peamine rikkus – see on tema inimpotentsiaal, aga peamine strateegiline investeering – see on investeering inimesse. Ma tahan, et me kõik mõistaksime, et me põlvneme maailma võimsaimast kultuurist, mis on lahutamatu osa Euroopa tsivilisatsioonist, ning see on meie jaoks suur vastutus. Venemaa peab lõpetama rahvusvahelises protsessis outsider olemise, vaid hoopis vastupidi, muutuma eeskujuks, tsiviliseeritud maailma eestvedajaks, kõige haritumaks, kultuursemaks, vabamaks ja jõukamaks riigiks kolmandal aastatuhandel. Ainult vaba inimene vabal maal omab võimet luua ja ehitada kogu ühiskonna huvides! Mina usun seda, et üheskoos suudame me paljugi muuta ja muuta paremaks. Mina tahan ehitada Venemaale tõelise tulevikus koos teiega.

------------------------------------------------------
Kommersant TV-le antud intervjuus, mis toodud ülal, Prohhorov toetusallkirjade kogumisega seonduvast ei rääkinud, küll aga tuli see jutuks ajalehe Vedomosti ajakirjanikega kohtudes, kellega ta rääkis ka muust huvitavast, mis tema kampaaniat puudutab.

4. VEEBRUARIL PEETAKSE HAANJAS PIKSEPÜHA

31. jaanuar 2012

SI-18 Piksepühä pidämine Haanihn puulpäävä, 4. veebruaril 8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga 10.00 Vaskna lättidõ man Piksega iihnolõva aastaga viläkasvatamisõ lepingu tegeminõ 19.00 Kontsert Haani rahvamajahn: Sepa Silver ja Ehina Kristiina Päält kontserti tants Hainsoo Meelika iistvõttõhn. Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämisõ ku avvostamisõ pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisõst Võhandu jyyhn, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ni anniga meelehn pitäq. Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piät viil alalõ olõma. Lõpõtõdas ärq ketramine niq alostõdas kanga kudamisõga. Alostõdas lugunädäldõ lugõmist. Rohkõmb saa tiidäq: Noormaa Tarmo 5087759, Vodi Kalmer 5655088 Allikas: Maavalla koda Kontakt: koda@maavald.ee

ALDO ROOMERE: LÜHIDALT POLIITIKAST

Silmad ei näe seda
mida kuuled kõrvadega
käega katsudes ei tunne teda
keda närid homme hammastega
seedid läbi
ja ei mingit häbi
pärast väljutad valimisloosungina...

VEIKO RÄMMEL: EESTI VAJAB ERAKONDLIKU- JA VALITSEMISSÜSTEEMI JÄRSKU MUUTUST!

See, et keskerakondlik Tallinn selliseid asju teeb on ilmselge sigadus, kuid mitte üllatus! Samas teevad analoogseid tempe ju kõik tänased erakonnad ja isegi koer ei haugu. Probleem ei ole üksikutes juhtudes ja erakondades vaid parteilis- erakondlikus süsteemis, mis võimaldab selliseid skeeme punuda.


Eesti vajab erakondliku süsteemi ja valimis- ja valitsemissüsteemi muutust, vabasid ning ausaid valimisi (erakorralisi) majoritaarsel alusel. Alustuseks aga ansipvalitsuse lahkumist! Vahepealsel ajal kuni erakorraliste valimisteni peaks ametisse astuma spetsialistide (pragmaatikute) vahevalitsus nagu paljudes Euroopa nn võlariikides juba on toimunud!

Foto: Andres Putting

Linnavalitsuse selgitusel oleks iga toetatud ametniku eest makse maksta liiga keeruline.

Tallinna linn rahastab oma tippametnike loodud MTÜ-d ja sealtkaudu oma töötajate sportimist erisoodustusmaksu maksmata. MTÜ Spordiklubi Lival Sport juhatuse liikmed on linnasekretär Toomas Sepp, linnakantselei haldusteenistuse majandusosakonna peaspetsialist Tauno Metsaviir, linnavalitsuse nõunik Liina Oja, kelle meiliaadressilt laekuvad ajakirjanikele tihti linnapea seisukohad, ja Marianne-Elisabeth Agu, kes töötas samuti linnakantseleis, kuid kelle teenistussuhe on praegu peatunud. Eesti Päevaleht