INFOPARTISAN: NICOLAS SARKOZY KIRI PRANTSLASTELE

Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel pöördus Nicolas Sarkozy prantslaste poole alljärgneva kirjaga, milles võttis kokku oma kampaania põhiteemad ning kutsus neid üles toetama 6. mail oma häälega seda, et ta saaks jätkata presidendi ametipostil ja ehitada koos nendega tugevat Prantsusmaad.

Pühapäeval, 6. mail tuleb teil langetada ajalooline valik, millest sõltub Prantsusmaa tulevik ja saatus.

Maailmas, kus valitseb kriis, ajal kui nii paljud meie eurooplastest naabrid elavad üle märkimisväärseid raskusi, mis seavad ohtu nende ühtsuse ja nende sotsiaalmudeli, võtsin ma kuulda teie muresid, teie kannatusi ja teie ootusi.

Viie aasta jooksul, mil maailm sai tunda nii vägivaldseid kui ka ootamatuid järjestikuseid kriise, juhtisin ma meie riiki. Mul ei ole olnud alati võimalik minna nii kaugele kui ma oleksin soovinud. Aga mitte kunagi ei ole ma salanud maha neid väärtusi, mille tõttu te mind usaldasite. Ma uuendasin tööseadusandlust, ma ohjeldasin immigratsiooni, ma kaitsesin riigivõimu autoriteeti, ma võitlesin ebaturvalisuse vastu, ma julgustasin investeerimist, innovatsiooni, teadustegevust, ma edendasin hindamist vastavalt teenetele.

Ma olen viinud ellu selliseid reforme, mida ühelgi isikul ei olnud julgust aastate jooksul teostada, nagu reform vanadus- ja eripensionide osas, ülikoolide autonoomia, teenuste miinimumtaseme kehtestamine transpordi ja üldhariduskoolide osas, avaliku sektori kulutuste vähendamine, võitlus maapiirkondade arstidest tühjenemise vastu, võitlus keskkonnamuutustega, investeerimine tulevikku. Ma ei alistunud kunagi tänavapoliitikale.

Läbi kõigi nende kriiside olen ma kaitsnud Prantsusmaad ja prantslasi.

Täna tuleb teil võrrelda minu programmi Sotsialistliku Partei omaga. Teie peate endalt küsima, milline saab olema Prantsusmaa viie aasta pärast, olenevalt sellest, kumb neist kahest kandidaadist valitakse vabariigi presidendiks.

Need kaks programmi on radikaalselt vastandlikud. Mina teen valiku töö, väärilise hindamise, vastutustundlikkuse ja riigivõimu autoriteedi kasuks, ma ei vali hoolekanderiiki, võlga, egalitarismi ja multikulturalismi.

Mu kallid kaasmaalased, meie maa on üks võimas riik seetõttu, et raskustes olles on see valinud alati pingutamise ja töökuse. Nüüd, rohkem kui kunagi varem, tuleb meil langetada valik töö kasuks. Ületunnitööle kehtestatud maksuvabastuse kaotamine, pensionireformi tagasipööramine, uute ametnike juurdepalkamine viiksid Prantsusmaa suurde ohtu.

Erinevalt sotsialistide kandidaadist olen mina vastu sellisele hoolekandeühiskonnale, kus õigustega ei kaasne kunagi kohustusi.

Igaüks, kes saab abi kogukonnalt, peab ka omalt poolt minimaalselt vastu panustama. Töötutoetuse saajad peavad tegema üldkasulikke töid ning nende jõupingutusi oma olukorra parandamiseks tuleb regulaarselt ülevaadata. Pettusi tuleb karistada karmimalt: need, kes kuritarvitavad töötutoetusi, jäävad mitmeks aastaks ilma õigusest neid saada.

Samal ajal peame me aitama neil, kes tahavad tööd teha, töökohta leida.

Igal töötul, kelle võimalused leida tööd samal erialal on väikesed, peab olema õigus ümberõppele, mille järel tal on kohustus võtta vastu pakutav töökoht, mis sellele vastab.

Kui võetakse tööle üle 55-aastane töötu isik, siis vabastatakse tema pealt sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest. Ajal kui igaüks peab panustama kauem, et saada täispensioni, on ülioluline, et igal vanuril oleks töö olemas kuni vanaduspensionile jäämiseni.

Ma toetan investeerimist innovatsiooni, et aidata meie ettevõtetel areneda ja töökohtasid luua, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Ma kaitsen Prantsusmaa tööstustoodangut.

Ma tahan suurendada dünaamilisust meie põllumajanduses, mille näitajad on alates 2007. aastast paranenud, ning kindlustada maaelu, mis säilitab maastikke ja identiteeti meie territooriumitel. Selle jaoks võtan ma vastu riiklikud maaelustandardid ja kaitsen Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat, nagu ma olen seda teinud viis aastat. Ma jätkan meditsiiniteenuste kättesaadavuse parandamist maapiirkondades.

Euroopal on piirid, need peavad seda kaitsma. Ma võitlen Euroopa kindlakäelisema kaubanduspoliitika eest, nagu ma võitlesin euroala reformide eest. Vastastikkuse puudumisel, kui Euroopa ei reserveeri oma avalikke hankeid nendele ettevõtetele, mis toodavad Euroopas, siis teeb Prantsusmaa seda omaenda turgudega.

Ma vähendan immigratsiooni poole võrra, sest muulasi ei saa integreerida, kui neid on liiga arvukalt, ning me peame hoidma tasakaalu meie ühiskondlikus süsteemis ja tööjõuturul. Ma teen lõpu perekondade ühinemise automaatsusele ja immigratsiooni õhutamisele sotsiaaltoetuste kaudu. Ükski muulane ei või asuda alaliselt Prantsusmaale, juhul kui ta ei ole läbinud eksamit prantsuse keele ja vabariiklike väärtuste tundmise alal. Erinevalt sotsialistide kandidaadist olen mina vastu sellistele regulatsioonidele, mis toidavad illegaalset immigratsiooni.

Me peame reformima Schengeni, et saada tagasi kontroll oma välispiiride üle. Kui selles osas ei ole toimunud aasta jooksul olulist edasiliikumist, siis katkestab Prantsusmaa oma osalemise Schengeni ruumis ja taastab oma piiridel valikulise kontrolli, et tõrjuda ebaseaduslikku immigratsiooni. Minu valik on selge: Türgil ei ole nähtud ette astuda Euroopa Liitu.

Ma olen järeleandmatu selles osas, mis puudutab austust Prantsuse identiteedi vastu. Kõik muulased, kes üritavad hävitada prantslaste väärtusi ja õhutada vihkamist, pagendatakse meie territooriumilt. Erinevalt sotsialistide kandidaadist olen ma vastu valimisõiguse andmisele välismaalastele, sest see ei lahendaks ühtegi integratsiooniga seotud probleemi ning avaks ukse kommunitarismile.

Kool peab olema autoriteetne koht, nõudlik, kus valitseb austus ja hinnatakse tulemusi. Ma tahan, et kantaks hoolt laste eest, kellel on raskusi, olgu siis psühholoogilisi, meditsiinilisi, perekondlikke või kultuurilisi. Ükski laps ei tohiks astuda kuuendasse klassi nii, et ta ei oska lugeda, kirjutada ega arvutada. Ma tahan taaskehtestada õppimise põhialused. Kanepi dekriminaliseerimise asemel võitlen ma narkokaubandusega kooliväravas, sest paljud lapsevanemad tunnevad ennast selle nuhtluse ees jõuetuna.

Ma kaitsen perekonda, sest see on laste hariduse ja arengu alusstruktuur.

Ma ei puuduta meie perepoliitika põhireegleid, mis on seotud perekonna sissetuleku, koduabiliste ja peretoetustega. Ma jätkan lahenduste väljatöötamist selles osas, mis puudutab väikelaste hoidmist. Ma annan emadele, kes on hoidnud lapsi ja soovivad pöörduda tagasi tööle, reaalse õiguse kutseõppe saamiseks. Ma jätkan perekondade vastutuse tõstmist peretoetuste kinnipidamisega sellisel juhul, kui lapsed ei austa kohustust käia koolis. Ma jätan vanematele alles õiguse oma lapsele ise kooli valida. Mina ei toeta abielusid ja adopteerimist homoseksuaalsete paaride poolt.

Perekond on ka esimene paik solidaarsuseks ajal, kui jäädakse pensionile ja vanaks. Ma tahan seda rolli selle puhul tugevdada. Ma reformisin vanaduspensione, et neid päästa ja vastavalt inflatsioonile indekseerida. Need makstakse nüüd välja iga kuu esimesel, mitte enam kaheksandal päeval. Ma parandan riigiteenistujate lesepensioni, sest on õigustatud oodata, et kui keegi on kogu oma elu tööd teinud, siis saab tema lesk elada korralikes elamistingimustes. Ma säilitan pärandimaksust vabastamise pärandi puhul, mille suurus on mõõdukas.

Ma tagan kõigile peredele vahendid, et hoolitseda väärikalt neist sõltuvate vanemate eest. Et reform vanemahoolduse alal oleks jätkusuutlik, tuleb luua korda avaliku sektori rahaasjades. Me saame teha seda aastal 2013. Erinevalt sotsialistide kandidaadist olen mina eutanaasia vastu.

Mina pooldan sellist ühiskonda, kus valitsevad usaldus ja vastutustunne. Meie riigis kehtib liiga palju normatiive, mis pärsivad käsitöölisi, füüsilisest isikust ettevõtjaid, põllupidajaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kaupmehi. Me lihtsustame neid ja vähendame nende arvu, eriti Euroopa Liidu tasandil. Et luua uut normatiivi, selleks kustutatakse kaks vana.

Mõningad juhid on reetnud ettevõtluse väärtused sellega, et on võtnud ebasündsalt suuri hüvitisi. Juhtide hüvitised fikseeritakse nüüd aktsionäride üldkoosolekutel ja muudetakse avalikuks. Pensionitornid ja kuldsed vihmavarjud keelatakse ära. Maksupõgenikud peavad hakkama tasuma makse Prantsusmaal, sest ma ei aktsepteeri seda, et me anname jätkuvalt kodakondsusega kaasnevaid hüvesid, saamata selle eest vastu maksudena tasutavat. Neid väljarännanuid, kes kaitsevad välismaal meie väärtusi, see ei puuduta.

Mina tugevdan karistuste kandmist, samal ajal kui sotsialistide kandidaat soovib need tühistada. Ma kindlustan, et saadud vanglakaristused kantakse ära, mitte ei suurenda kuritegude eest armuandmist. Ma annan ohvritele õiguse kaevate edasi nende vastu kuriteo sooritanutele määratud karistused. Ma reformin alaealiste vastutusele võtmist. Ma jätkan riigivõimu autoriteedi kaitsmist ja kehastamist.

Vastutustundlik on ka see, et me maksame ära oma võlad ega jäta enda lastele kanda koormat oma avaliku sektori kulutuste eest. 2016 on see aasta, mil tuleb lõpp avaliku sektori defitsiidile. Ei ole muud lahendust kui see, et vähendada riigi ja suurte omavalitsuste kulutusi ning investeerida mõistlikult, juurides samas välja pettused ja laristamised. See on põhjus, miks ma jätkan riigireformi ning riigiteenistujate arvu vähendamist, välja arvatud põhikoolis.

Mu kallid kaasmaalased emamaal, meretagustel aladel ja välismaal, tehke 6. mail selline valik, mis võimaldaks meil sellest kriisist üle saada, mitte selline, mis teie probleeme süvendaks.

Valige jõupingutused ja töö, mitte lebotamine.
Valige solidaarsus ja premeerimine vastavalt panusele, mitte hoolekanderiik.
Valige meie sotsiaalsüsteemi kaitsmine, mitte kuritarvitamine ja kontrolli puudumine.
Valige vastutustunne, õiguste ja kohustuste loogiline seos, mitte lodevus.
Valige immigratsiooni kontrollimine ja austus meie identiteedi vastu, mitte selline Euroopa, mis on avatud kõigile tuultele.
Valige vabariiklikud väärtused, mitte kommunitarism.
Valige tugev Prantsusmaa, mitte läbikukkunud Prantsusmaa.

Teie saate olema minu kohustuste garandid. Ma annan teile sõna rahvahääletusel iga kord, kui tekib blokeering.

Pühapäeval, 6. mail kutsun ma kõiki neid prantslasi, kes seavad armastuse meie maa vastu ettepoole igasugustest erakondlikest kaalutlustest ja erihuvidest, koonduma ja ühinema minuga, et ehitada tugevat Prantsusmaad.

PÄEVALOOSUNG 01.05.2012.A.

1. Teisipäev
Mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis. 

 Js 32:18

Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus.      

 2Pt 3:13

Üks kallis hommik siis jõuab meile ka, kui muldsest majast hing tohib lahkuda. Siis püha linna ta lendab ülesse, kus õndsad laulmas on kiitust Jeesule.

 . Georg Eduard Luiga

Lisalugemist: 2Kr 5:11-18; 1Tm 2:8-15

NSBLOG: ETNILISE ENESETAPUGA LANGEB KA KULTUUR JA MAJANDUS

Vasakidüllide lootus, nagu kataks demograafilisest pereväärtustest loobumise tulemusel tekkinud  või emotsionaalsetest ihadest(inimsuhted) tuleneva puudujäägi võõrelement, keda lõtvade kodakondsusseadustega sisse lasta ja see järel “kohalikuks” muuta, on läbikukkunud igalpool. Sellise tegevuse tagajärjed on kogu Euroopas täna selgelt näha ning on oht üha hullemaks. Mis ootab ees valgete kultuuriruumi?

INFOPARTISAN: FRANCOIS BAYROU KIRI KAHELE KANDIDAADILE

François Bayrou (Demokraatlik Liikumine), kes kogus Prantsusmaa presidendivalimiste esimeses voorus 9.13% häältest (teda toetas 3.275 miljonit valijat), saatis eelmisel nädalal alljärgneva kirja kahele teise vooru pääsenud kandidaadile.

Te osalete presidendivalimiste teises voorus. Mulle tundub kohane meenutada teile seda, mis oli kõige olulisem nende enam kui kolme miljoni valija jaoks, kes andsid esimeses voorus oma hääle minule.

Esimene otsustava tähtsusega element nende ja minu jaoks on olnud tõde riigi olukorra kohta, arvestamine reaalsete faktidega.

Mina ei arva sugugi, et me oleme jätnud finantskriisi seljataha. Ma leian, otse vastupidiselt, et see kriis on meil alles ees ning see saab olema väga raske. Ma mõtlen neid defitsiite, kaubavahetuses ja eelarvetes, mille akumuleerumine meie maal ohustab juba lähemal ajal meie sotsiaalmudelit ja millega seotud riske mitmekordistavad veelgi katteta lubadused.

Ja kuna me elame sellistel rasketel aegadel, siis loeb palju valitsejate isiklik hoiak. See on küsimus väärtustes, nii isiklikes kui poliitilistes. Juba aastaid iseloomustavad meie maad vägivaldsus hoiakutes ja sõnades, ühe leeri võitlus teise vastu, kaldumine äärmustesse. Keeldumine katkematust vägivallast poliitikaelus, austus eriarvamuste suhtes, pluralismi tunnistamine, tasakaalu taotlemine – need tingimused on vajalikud selleks rahvusliku ühtsuse vaimuks, mida me kriisiga silmitsi seistes vajame.

Nii, ja ainult nii, tõe ja ühtsusega saab Prantsusmaa vastata tingimustele, mida on vaja selle taastumiseks. Ja esmajoones rahanduslikuks taastumiseks. Aga otsides tasakaalu avaliku sektori rahaasjades, ei leia seda teist kummagi programmidest, kus afišeeritakse võimatut kasvu lühemas perspektiivis. Ma palun, et te selle ohu osas kiiresti järele mõtleksite ning kaaluksite usutavaid meetmeid selle ärahoidmiseks, kuni on veel aega.

Minu meelest tuleb seda konstitutsioonilist otsust, mis sätestati Euroopa lepingus – hoiduda edaspidi defitsiitide tekitamisest, vähemalt majanduskasvu perioodidel, "kuldreeglit" – rakendada kõikides riikides, millele euro on ühine. Mitte selleks, et meeldida "turgudele" või "Brüsselile", vaid seetõttu, et see on ainus viis hoida Prantsusmaa ning prantslaste, eriti kõige haavatavamate, jaoks ära see sotsiaalne katastroof, mis ähvardab saabuda.

Prantsusmaa on ehitatud sõjast alates üles ümber sotsiaalmudeli, mis sündis Rahvuslikust Vastupanunõukogust. Me peame seda mitte lihtsalt üheks traditsiooniks, vaid näeme selles oma peamist rahvuslikku sihti. Me käsitleme seda mitte oma mineviku, vaid oma tulevikuna. Me teame, et see vajab reformimist, kuid seda õiglaselt ja solidaarselt. Nüüd on see just igapäevane elu, kus õiglus ja solidaarsus võivad langeda ohtu.

Meie sotsiaalmudeli ja avalike teenuste kaitsmiseks on vaja taastada ja arendada tugevamaks meie tootmisvõimsust. Prantsusmaa on, kui jätta kõrvale Suurbritannia, ainuke Euroopa suurriik, mis on saanud tunda väliskaubanduse kokkuvarisemist. See ei saa nii kaua kesta. Kuid meil on kõvasti ruumi paranemiseks ning sellega püsivate töökohtade loomiseks, mis annaksid peredele ülalpidamist.

See on koht, kus me kas võidame või kaotame võitluse oma riigi tuleviku pärast; eriti riiklike strateegiate otsimine tootmise arendamiseks, sektor-sektorilt. Taastumise elutähtis element on ka sotsiaalse demokraatia evolutsioon meie ettevõtetes. Palgatöötajate esindatus, koos hääleõigusega, suurettevõtete nõukogudes on selles mõttes otsustav märk.

Hariduse kriis Prantsusmaal on esimese järgu küsimus. Kooli olukorda, eriti alg- ja põhikooli puhul, ei saa aktsepteerida. Sajad tuhanded lapsed näevad oma tulevikku tõkestatuna, sest neid ei ole kindlustatud vajalike oskustega, oskusega soravalt kirjutada, arvutada, vallata keelt. Suutmatus tagada seda õpinguteks hädavajalikku hoiab alal sotsiaalset ebavõrdsust ja süvendab selles osas läbikukkumist. See rahvuslik võitlus nõuab kooli ja riigi vahel uut kokkulepet, mis puudutab küsimust praktikatest, organisatsioonist, ettevõtetes toimuva kutseõppe arendamist ja teadmiste omandamist, nagu ka vahendeid.

Avaliku elu moraliseerimine, moraalitaseme tõstmine, poliitikamaailma praktikate muutmine kujutavad endast kodanike ootust, mida ei saa enam ilma raskusteta ignoreerida. Keelu kehtestamine korraga mitmel valitaval ametikohal olemisele, parlamendisaadikute arvu vähendamine, naiste-meeste tasakaalu kehtestamine, valimisseaduse muutmine, et tagada suurte mõttevoolude, mida toetab vähemalt 5% valijatest, esindatus Rahvusassamblees, laiemas mõttes pluralismi tagamine, pühendumine kohtusüsteemi sõltumatusele, meedia sõltumatuse tugevdamine, poliitikaelu rahastamise puhastamine, võitlus korruptsiooni ja ebaseaduslike huvide teenimise vastu – see kõik on väga-väga pakiline. Need mõlemad erakonnad, mida te esindate, on võtnud sageli kohustusi, kuid ei ole jõudnud kunagi nende täitmiseni. Mina leian, et see moraliseerimine, poliitikaelu moraali tugevdamine on elutähtis selle jaoks, et taastada usaldus kodanike ja valitute vahel. Ainult rahvahääletuse kaudu saab luua sellise poliitikamaailma, millel puudub tahe muuta reegleid nii nagu sellele on parajasti mugavam.

Euroopat on selle kampaania jooksul rängalt rünnatud. Teie olete üritanud laduda sellele vastutust sisserände ning majanduskasvu puudumise eest. Ma tahan teile öelda, et meil on võimatu kujutleda oma rahvuslikku tulevikku ilma Euroopa projektita. Euroopa ei ole ainult meie horisont – päeval, kus see on tõepoolest olemas, on see meie ainus tõeliselt tõhus poliitiline ja majanduslik relv ebastabiilses maailmas. Euroopa kannatab praegu puuduliku valitsemise, läbipaistvuse puudumise ja ebaselguse all. See ei ole vähem Euroopat, mis Prantsusmaa välja aitaks! Seda teeks selline Euroopa, mis on tugevam, solidaarsem, arusaadavam, ning seega kogukondlikum. Seda silmas pidades on euroala ja Schengeni ruumi tugevdamine prioriteetseteks sammudeks.

Miljonid prantslased jagavad neid väärtusi ja muresid. Nemad pööravad, selles ma ei kahtle, tähelepanu suundadele, mille te võtate nendes küsimustes valimiste teisele voorule eelneva kampaania ajal.

Ma palun teil uskuda kinnitust minu heades soovides.

------------------------------------------------
Konkreetset poolt, nagu näha, Bayrou ei valinud, vaid üritas mõjutada mõlemat allesjäänud kandidaati, et need asuksid tema valijaid püüdma (suur teledebatt toimub kolmapäeval).

2007. aastal ei andnud ta teise vooru eel enda toetajatele samuti mingit selget soovitust, kuigi ütles, et tema isiklikult Nicolas Sarkozy poolt oma häält ei anna. Hiljem aga avaldas, et jättis sedeli tühjaks.

Bayrou valijad lähevad teises voorus ilmselt enam-vähem pooleks. Ühe eelmisel nädalal tehtud küsitluse kohaselt saab Sarkozy 41% ja François Hollande 38% nende häältest – 21% ei olnud veel otsust langetanud.

PÄEVALOOSUNG 30.04.2012.A.

30. Esmaspäev
Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu.
       

Ps 81:8

Ja ta ütles jüngritele: Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?      

 Mk 4:40

Kui taevas tundub kinni olevat, palu ikka, sest Jumal ei hoia taevast suletuna. Seda teeb sinu enda meelsus ja hoiak. Palu, kuni taas tohid tunda taeva avatuna ka sinu jaoks.

           

Eenok Haamer

Lisalugemist: Rm 1:18-25; 1Tm 2:1-7

INFOPARTISAN: TAGASIVAATEST TEHTULE 3

Teiseks ametiajaks Prantsuse Vabariigi presidendiks kandideeriva Nicolas Sarkozytagasivaatest tehtule on siin varem avaldatud Euroopale ja riigikaitsele pühendatud osad, millega maailma laiemalt käsitlev kokkuvõte osaliselt kattub.

Samas tuleb sellest aga hästi välja miks Sarkozy oli välismaal elavate prantslaste hulgas esimeses voorus selge võitja, saades 38.01% häältest, järgnesid François Hollande 28.32%, François Bayrou 11.37% jne. Eestis antud hääled (kokku 69) jagunesid muide järgmiselt: Sarkozy 43.48%, Hollande 15.94%, Bayrou 11.59%, Marine Le Pen ja Jean-Luc Mélenchon mõlemad 10.14%, Eva Joly 4.35%. Nicolas Dupont-Aignan, Nathalie Arthaud ja Philippe Poutou said kõik ühe hääle, Jacques Cheminade pidi leppima nulliga.

Nicolas Sarkozy aetud välispoliitika on teinud Prantsusmaa nähtavamaks ja mõjukamaks rahvusvahelisel laval. Ustavana oma väärtustele on Prantsusmaa võtnud enda kanda vastutuse ja panustanud kõikjal, kus see võib olla kasulik lahenduste leidmisel; Prantsusmaa on, innovaatiliselt, meie ajastu kriiside ja suurte väljakutsetega silmitsi seistes oluline tegija. Enam kui kunagi varem mängib Prantsusmaa, mis oli 2011. aastal G20 ja G8 eesistuja, maailmas käivitavat rolli, et vastata igasugustele globaalsetele väljakutsetele.

Prantsusmaa kaitseb pühendunult rahu, vabadust, demokraatiat ja julgeolekut

Viie aasta jooksul on Prantsusmaa panustanud korduvalt selle nimel, et kaitsta oma väärtusi ja suurendada stabiilsust maailmas, austades seejuures rahvusvahelist õigust.

Afganistanis võitlevad meie sõdurid igapäevaselt vabaduse ja demokraatia eest, terrorismi ja obskurantluse vastu. Nende julgeolekumissiooni järk-järguline üleandmine Afganistani armeele viib edasi ning võimaldab pöörduda tagasi Prantsusmaale kõigil meie võitlejatel 2013. aasta lõpuks.

Liibüas on Prantsusmaa aidanud kaasa terve rahva vabastamisele Gaddafi ike alt, Araabia Liiga heakskiidul. Prantsusmaa aktsioonid muutsid võimalikuks eriti Benghazi tsiviilisikute kaitsmise, kellele Gaddafi lubas veresauna.

Elevandiluurannikul võimaldas Prantsusmaa tegevus, Aafrika Liidu toetusel, tagada austuse elanike poolt valimistel väljendatud tahte vastu ning teha lõpu tsiviilisikute vastu toimepandud rikkumistele.

Nicolas Sarkozy on kutsunud rahvusvahelist kogukonda üles mõistma kollektiivselt hukka need jõhkrad repressioonid, mida viib ellu Süüria režiim, ning rakendama karmimaid sanktsioone. Ta on palunud Bashar al-Assadil võimult lahkuda, et Süüria rahvas saaks valida vabalt oma saatuse. ÜRO Julgeolekunõukogus on Prantsusmaa üks pühendunumaid liikmeid, kes on seotud toetuse hankimisega sellele rahuplaanile, mille esitas Araabia Liiga.

Viie aasta jooksul on Prantsusmaa aidanud kaasa maailmas paljude pantvangide vabastamisele, näiteks bulgaarlastest raviõed ja palestiinlasest arst, keda hoiti kinni Liibüas.

Prantsusmaa on pühendunud arenguabile

Läbi oma pühendumuse arenguabile juhib Prantsusmaa võitlust sellise üleilmastumise eest, mis oleks õiglasem. Prantsusmaa on võtnud enda kanda 10% riiklikust arenguabist maailmas. Arenguabile kulutatud osa SKP-st kasvas 0.38%-lt aastal 2007 0.5%-le aastal 2010, vaatamata kriisile.

Prantsusmaa on mobiliseerunud kiiresti, et vastata humanitaarsetele hädaolukordadele. Näiteks eraldas see kiiresti 30 miljonit eurot hädaabi riikidele, mida puudutas toiduainekriis Aafrika Sarvel. Kui Haitit tabas 2010. aasta jaanuaris enneolematu maavärin, siis tegi Prantsusmaa koheselt kättesaadavaks oma vahendid sellest mõjutatud elanikkonna kiireks abistamiseks. Lisaks on see mobiliseerinud pikemaajaliselt enam kui 300 miljonit eurot, et aidata ülesehitustöödes.

Prantsusmaa käivitav jõud kriisiga silmitsi seisvas Euroopa Liidus
See oli Nicolas Sarkozy ettepanek lihtsustatud lepinguks, mis tõi ilmale Lissaboni lepingu ja võimaldas Euroopa Liidul väljuda sellest institutsionaalsest ummikust, kus see oli olnud üle kümne aasta.

Prantsuse-Saksa paarisrakend on võimaldanud kaitsta eurot. Nicolas Sarkozy ja Angela Merkel on mobiliseerinud kõik meie partnerid ümber oma ettepanekute, et päästa euroala raskustes liikmesriigid, luua tõeline euroala majandusvalitsus, kus on tugevad solidaarsusmehhanismid.

2008. aastal oli see Nicolas Sarkozy kui Euroopa Liidu eesistuja sekkumine, mis aitas teha lõpu Vene-Georgia kriisile ja hoida Georgia iseseisvust, saavutades vaenutegevuse lõpetamise vaid viis päeva pärast selle algust. Euroopa, eesotsas Prantsusmaaga, on organiseerinud ka rahvusvahelist koostööd majandus- ja finantskriisile vastamisel.

Energia- ja kliimapaketi vastuvõtmisega kinnitas Euroopa enda juhtrolli kliimamuutuste vastu võitlemisel. Euroopa varjupaiga ja sisserände pakti vastuvõtmisega pandi esimest korda paika tõeliselt Euroopa taseme immigratsioonipoliitika põhimõtted. Põllumajanduspoliitika osas algatas Prantsusmaa eesistujana debati ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemal. Ühtlasi algatati Euroopa ühise kaitsepoliitika taaselustamine.

Uute ideede allikas maailmale
Prantsusmaa on käivitavaks jõuks maailma valitsemise reformimisel, mis peab andma auväärsema koha sellistele tõusvatele jõududele nagu Hiina, India või Brasiilia.

G20-e loomine, Prantsusmaa algatusel, võimaldab arendada tõelist rahvusvahelist koostööd, sealhulgas võitlus maksuparadiiside vastu, järelevalve treiderite boonuste üle, kogu finantssektori reguleerimine või võitlus energia- ja toiduainehindade ülemäärase volatiilsuse vastu.

G20-e eesistujana Cannes'is tegi Prantsusmaa ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamiseks, see rakendub [Prantsusmaal] alates augusti lõpust, et võidelda reguleerimata finantsismi vastu.

Nicolas Sarkozy poolt ärgitatuna lubasid G8 liikmed abistada araabiamaid nende üleminekul vabadele ja demokraatlikele ühiskondadele, anda selleks 40 miljardit dollarit toetust, "Deauville'i partnerluse" raames.

Edendamaks rahuprotsessi Iisraeli ja palestiinlaste vahel toetas Prantsusmaa Palestiina saamist UNESCO liikmeks ning seisis ÜRO-s idee eest teha Palestiina vaatlejaliikmeks, mis on esimene etapp rahvusriigi loomise poole.

Välismaal elavad prantslased – Prantsusmaa jõud
Välismaal elavad prantslased moodustavad kolmanda osa Prantsuse rahvast, emamaal ja ülemerealadel elajate kõrval. Nicolas Sarkozy on pidanud neid alati Prantsusmaa jõuks ja rikkuseks. Üle kogu maailma on nende dünaamilisus, nende andekus ja nende vaprus suureks kasuks kogu rahvale.

Viie aasta jooksul on Nicolas Sarkozy täitnud kõik need lubadused, mille ta andis prantslastele, kes elavad väljaspool Prantsusmaad.

2008. aasta 23. juuli põhiseadusreformi tulemusel saavad välismaal elavad prantslased 2012. aasta juunis toimuvate parlamendivalimiste järel üheteistkümne saadikuga esindatud Rahvusassamblees. Viies ellu selle kampaanialubaduse on Nicolas Sarkozy võtnud kuulda nende kahe ja poole miljoni rahvuskaaslase häält, tagades neile parema esindatuse.

Nicolas Sarkozy poolt kannustatuna on viie aasta jooksul kahekordistatud toetust hariduse andmisele välismaal, millest saab kasu 32 tuhat noort prantslast 485-es välisharidusvõrgu asutuses, see tõusis summani 125 miljonit eurot. See võimaldab katta ka õppemaksu kolme aasta eest lütseumis, laienedes edaspidi klassidele kolledžis. Eraldised stipendiumideks on samuti kahekordistunud, tõustes 2007. aasta viiekümnelt miljonilt eurolt peaaegu sajale miljonile eurole aastal 2012.

2011. aasta juunis loodi välismaal elavate prantslastega tegelev riigisekretariaat, mis näitab kui oluliseks peab president sidemete tugevdamist Prantsusmaa ja väljaspool Prantsusmaad elavate prantsuse kogukondade vahel.

Lõpuks, Nicolas Sarkozy on kaitsnud välismaal elavaid prantslasi nende rünnakute eest, mille osaliseks nad on saanud, näiteks seistes vastu topeltkodakondsuse keelustamisele, kavandatud topeltmaksustamisele ja kavale kehtestada siin erimaks Prantsusmaal alaliselt mitteelavate kodanike teisele kodule.

------------------------------------------------
Kui ta oleks suutnud täita ka kõik need lubadused, mis ta andis nendele prantslastele, kes elavad Prantsusmaal, siis ei valmistaks presidendivalimiste võitmine Sarkozyle nüüd ilmselt erilisi raskusi, aga nende lubaduste täitmine oli kahtlemata ka palju raskem.

PÄEVALOOSUNG 29.04.2012.A.

4. ÜLESTÕUSMISAJA PÜHAPÄEV (JUBILATE)

Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.      

2Kr 5:17

Jh 15,1-8; 1Jh 5,1-4; Ps 148
Jutlus: 2Kr 4:16-18
29. Pühapäev
Issand mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, tema annab leiba näljastele.      

Ps 146:7

Jeesus võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad viisid leiva rahvale.        

 Mk 8:6

Kogudus on praegu Kristuse ainus ihu maa peal. Ta rahvas ei tohi unustada heategevust. Kogudusel olgu südant näljaste, haigete, vaeslaste, vanade ja invaliidide jaoks. Issand arvestab heategusid viimses kohtuski.

 Osvald Tärk

MATTI ILVES: EKRE ANNAB RAHVALE VÕIMU TAGASI!

Lugedes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmi, siis on täiesti selge, et see partei annab rahvale, kui kõrgema võimu kandjale, neilt kartellierakondade poolt röövitud võmu tagasi ja seisab ka tegelikult Eesti rahva huvide eest. 

Toon nüüd väljavõtteid erakonna programmist ja kommentaarid nende juurde:

1. "Suurendame Riigikogu poliitilist tähtsust ja täitevvõimu koostööd riigikogu ja avalikkusega. Muudame Riigikogu valimissüsteemi, kaotame ära häälte ülekandmise süsteemi. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Kaotame valimiskünnise ja -kautsjoni. Seame sisse ja seadustame Riigikogu saadikute seotuse mandaadiga ja nende tagasikutsumise korra. Seadustame presidendi otsevalimise ja kandidaatide ülesseadmise rahva poolt. Taastame süümevande ja kehtestame reaalsed meetmed selle rikkumise eest."

Valimissüsteemi muutmine on Eesti poliitika põhiküsimus. Meil on välja kujunenud partokaatlik valitsussüsteem ja selle väljakujunemisele on aidanud kaasa valimistel kasutatav häälte ülekandmine.
Põhiseaduse § 60 ütleb: „Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed." Nii, kui siit näeme on valimissüsteem põhiseadusvastane.
Sellised valimised lubavadki manipuleerida erakondade tagatubadel ning valitsusel parlamendi liikmetega ja piirata nende põhisesduslikku õigust olla otsustustes vaba. Sest isepäine saadik võib leida järgmistel valimistel enda valimisnimekirja lõpust ja lootus olla valitud näiteks 50. kohalt nimekirjas on olematu. Sellega kaotab ta ülisuure palga, kuluhüvitised (muide, kuluhüvitised on ette nähtud ka eksperthinnangute tellimiseks, aga pole kuulnud, et ükski saadik oleks seda raha selleks kulutanud) ja muud soodustused.
Riigikogu saadikute seotus mandaadiga ja nende tagasikutsumise kord seob rahvasaadikud otseselt valijatega ning vastutusega nende ees.
Presidendi otsevalimistest on juba kaua räägitud. Aga parlamedierakondi näib praegune valimissüsteem rahuldavat ja rahva arvamusega nad muidugi ei arvesta.

2. "Seadustame rahvaalgatuse võimaluse. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, peab Riigikogu hakkama seda menetlema. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud küsimuses korraldada referendum."

See on ülioluline punkt erakonna programmis ja näitab kujukalt, kuidas rahvas tõmmatakse kaasa otsustusprotsessi.  Selline rahva kaasamine otsustuste tegemisse oli juba Eesti 1920. aasta esimeses põhiseaduses.

3. "Arendame kodanike poliitikas osalemise mehhanisme (kooskõlastusmenetlused, referendumid, veebiportaalid jne)."

Siin pean ma olulisemaks punktiks referendumite korraldamist, sest kirjutas juba filosoof Jean-Jacques Rousseau  oma aastal 1762 ilmunud raamatus "Ühiskondlikust kokkuleppest ": 
"Kõik seadused, mida rahvas ei ole heaks kiitnud, on nullid, pole seadused. Esinduse idee on kaasaegne, pärineb feodaalsest valitsemisest, ebaõiglasest ja absurdsest valitsemisest, kus inimolevus on allakäinud."
Meie partokraatlikus riigis ongi kehtestatud juba feodaalajst tuttav esindusdemokraatia, millel pole tõelise demokraatiaga midagi ühist.

Nüüd selgubki, et uuenenud ja puhastunud Rahvaliidu (endisi rahvaliitlasi on selles Riigikogu kooseisus rohkem kui eelmises, partokraadid on kõik endale uue ja sooja koha leidnud, või siis erakonnast lihtsalt lahkunud) ning Eesti Rahvusliku Liikumise baasil loodud partei EKRE annab rahvale võimu tagasi.

Kutsun kõiki eestimeelseid inimesi seda parteid toetama ja sellega liituma, ning andma tulevastel valimistel oma hääl EESTI KONSERVATIIVSE RAHVAERAKONNA poolt!

Erakonna koduleht, kus saate tutvada tervikliku programmiga: http://ekre.ee/

INFOPARTISAN: KEDA VALIDA RIIGIKOKKU?

Sotside ja kogude klassivõitlus – keskerakondade ilusad sõnad.
Ei saagi valida "kedagi" vaid ainult "midagi".

Keda valida? – See küsimus hoolimata pühade rahumeeleolust ei jäta vist ühtegi hääleõiguslikku kodanikku segamast.

Meie tänavune valimisvõitlus on ju täies hoos uute lööklausete ja uute rühmitustega.

See on demokraatliku korra hüvesid, et need mehed, kes peavad rahva saatust juhtima, lastakse vahete vahel vabasse võitlusesse oma tõekspidamiste eest, et nad peavad oma rahvalt otsust saama, kas nende töö vastab rahva sellele tahtele ja äratundmisele, milleks nad valitud.

Kuid see ei ole mitte ainult proov valitavatele, vaid ka valijatele. Sest valija oma otsuse langetamisega annab ühtlasi tunnistuse oma enese mõtlemise ja poliitilise orienteerumise oskuse küpsuse astmest.

Iga rahvas väärib oma juhti. Eriti kui ta selle juhi ise on valinud.

Tundub siiski eriti tänavustel valimistel, et eesti rahvas on oma juhtidest üle kasvanud, et need meetodid ja võtted, mida meie valitavad rakendavad oma valimisvõitluses, ei rahulda rahva seda nõuet, mida nad nõuavad oma juhtidelt.

See nähtub neist võitlusviisidest ja sellest kuidas rahvas neid hindab.

On selge, et igas võitluses on lubatud oma sõjakavalused, altvedamised ja vastase narritamised.

Aga ainult teatud piirides.

Ka sõjas, kus elu kaalul, maksab oma aumõiste, ja ükski ebaaus võitleja pole kauaks saanud oma võiduhinda maitseda.

Meie valimisvõitluses on üks põhilisemaid pahesid, mis kogu meie saatusele võib veel hädaohtlikuks kujuneda, teadliku sihilikkusega harrastatud poliitiline vale.

Eriti torkab see valusalt meie erakondade häälekandjais. Ka kõige pisemais üksikasjus. Lugege ainult kihutuskoosolekute kirjeldusi kõrvuti asjaosalise ja vastaspartei lehest. Kui on rahvaerakondlane resp. nüüdne keskerakondlane kusagil kõnet pidanud, siis loete "Postimehest", kuidas "arvukas kogu" rahvast on "suure huviga" kõnelejat kuulanud, ja lõpuks ühe ja teise asja kohta lisaseletusi palunud, kuna aga "Kaja" kirjutab, et mõned üksikud uudishimulised on küll tulnud asja pealt kuulama, aga oma küsimustega viimaks kõnelejal pinna nii kuumaks kütnud, et see katsunud kuidas minema saanud. Muidugi põllumeeste kogude kõnelejaga kordub asi lehtedes vastupidiselt.

Kõnelemata olulisematest põhiküsimustest. Ma ei tea nimetada praegu pea ühtegi partei häälekandjat, kes oma poleemikas või tsiteerimises oleks oma vastashäälekandjaga kuigise laitmatusega talitanud. Vähe, et jäetakse vastukirjutistest märkimata olulisemad osad, et üksikud väljavõtted moonutatakse sihilikkude kärpimistega tundmatuseni, vaid otse järjekindlalt väänatakse vastupidiseks vastase seisukoht, pannakse talle suhu sõnad, mida ta pole kunagi mõelnudki öelda, ja siis lõpuks näidatakse näpuga, et näe, missuguseid rumalusi ta räägib.

Nende ridade kirjutaja on püüdnud koguda ja kõrvutada materjale üksiksündmuste kohta, kuidas üks või teine meie avaliku arvamise esindajaist, üks või teine ajaleht sama asja on käsitanud, kuid materjali hulk on niivõrt suur, et ligikaudnegi ülevaade ja selgitamine meie teaduslikkude meetodite juures jääks puudulikuks. Seda enam veel, et niivõrt moonutatakse olukordade kirjeldusis, et sagedasti arusaamatuks jääb, kas kirjeldavad lehed sama sündmust, või on tegemist hoopis eriasjadega.

Oma poliitilist vastast võib tõsiste ja asjalikkude seisukoha avaldistega võita. Ei ole ka suur pahe, kui paraja huumori tundega suudetakse teda narritamistega tasakaalust välja lüüa, sest see on prooviks, et ka tulevane rahvajuht suudab oma närvikava üle ka igas olukorras valitseda. Teda võib isegi naeruvääristada, ja kui soovite, sõimatagi, kuid see kõik peab sündima ausalt, selles mõttes, et ei tohi lubada sihilikku valet, laimu levitamist ei suusõnal ega trükisõnas.

Meil on poliitiline vale saanud nii igapäevaseks, et üks ajaleht paneb eelmisel päeval ilmunule sõnad sarnaselt suhu, et vale on selge igaühele, kes lehed ainult kõrvutab, ja neid kas või ainult pikksilmaga vaatab.

Kuid siin arvestatakse sellega, et suurem osa kodanikke loeb ka ainult ühte ainust lehte, ja kui tal otseselt või kaudselt meele ongi jäänud vastaspoole kirjutis, siis mitte kuidagi küllaldase täpsusega, et ta suudaks asjas küllaldase kiirusega orienteeruda.

Ei saa siis meie oma erakondade üle otsustada nende häälekandjate järele, sest vaevalt on usutav, et nad ise seda usuksid, mida valetavad valijaile ette, ja nende mõtteavalduste suhtes jäävad samad mõõdupuud maksma, mis teadete suhtes vastas erakonnast: kui ongi tõtt seal seas, siis on see segatud nii palju vale ja küsitavustega, et raskeks läheb otsustada, kus kumbki on.

Erakonnad ise aga oma senise programmiga ja nende sihtjoontega, mida nad sõnas lubavad, ja oma tegevusega on osutanud niipalju küsitavusi, et nende tegevuse järele nende hindamine veelgi raskemaks läheb.

Küll pole mitte enam pilt nii kirju kui varem. Arvuliselt on suuremaid rühmitusi vähenenud. Kuid nende praegunegi jagunemise alus on veel segakirju.

Siin tuleb arvesse kaugelt vaadates küll lihtne kolmikliin – "sotsialistid", "keskerakondlased", "põllumehed", kuid sellel jagunemisel puudub ühtlane loogiline alus: sest kas sotsialist ei tohi maad harida, kas tema ilmavaade keelab põllumeheks hakata, või ei ole keskerakondlaste seas samuti põllumehi. Teiselt poolt teame, et suurte talude ja ettevõtete omanikke on sotsialiste.

Meie erakondade ilme teeb segaseks see, et meil on n.n. kutseesituslikud rühmad segamini ilmavaatelistega. Selle tõttu on meie avalik elu kujunenud ka isevärki tsirkuseks.

Seal, kus juhtidelt nõutakse poliitilist meelsust, kus tuleb riiki juhtida kui tervikut, kõrgemal seista ja kokkukõlastada kõigi rahvakihtide ja kutsete tarvidusi ja vajadusi, seal kus peab valitsema kindel poliitiline taip, et kaasarääkida meie rahvuse saatuse juhtimisel teiste riikide ja rahvaste peres, sinna valitakse mehed üksikute kutsehuvide kaitsmise seisukohast.

Sinna aga, kus peaksid esitatud olema elukogenud ja vilunud mehed oma kutse ja tööaladelt, majandus-ettevõtetesse, pankadesse, kodadesse, ametiühinguisse jne. on otsustandev mehe n.n. poliitiline meelsus.

Nii ei saa ka kutsehuvid õiget kaitset, sest seda segab poliitika, ja poliitika selget juhtimist segavad jälle kutsehuvid.

See isevärki segu kutseküsimustest ja ilmavaatest ongi, mis annab meie tiivapealsetele poliitilistele erakondadele nende küsitava ilme.

Kõige räbalam on lugu sotsialistidega. Seda mitte ainult meil.

Ühelt poolt tahab sotsialism esitada teoreetilist ilmavaadet, mis kõiki peab õndsaks tegema, kuid sealjuures püütakse toetuda ainult ühe klassi kutsehuvidele.

Nimeliselt on sotsialistid monopoliseerinud enestele tööliskonna huvide kaitse, kui tegelikult tuuakse nende huvid ohvriks igasugu erisihtidele ja kombinatsioonidele.

Sotsialism, mis klassimõtte ja klassivõitluse seab kõrgemaks rahvusriiklusest, on nähe, mis üldse ei tohiks kaasa rääkida meie riiklikus elus. Sest meie siht ei ole oma rahvust või riiki ohverdada näit. vana vankjale või burlakule, ei ka mõne teisele rahvusvahelise hulgusideoloogia altarile. Meie tööliskonnal on huvisid ja tarvidusi, mis nõuavad tööliste eneste osavõttu nende elujärje parandamisel, ja on isegi hädavajalik, et meie mitukorda suuremat tähelepanu pööraksime tööliskonna küsimusele, seda enam veel, et sotsialistide pole suutnud oma võtetega Eesti töölisele neid paremusi muretseda, mida oleks võimalik teostada, ilma et teiste rahvakihtide või riigi üldhea käekäik selle all kuidagi kannataks.

Selle asemel on sotsialistid ainult töölistele kaela sokutanud rea eluvõõraid seadusi ja määrusi, mis peavad teda sundima "klassiteadlikuks" s.o. hulgusproletariaadi olukorda, kellel mingit lootust ei ole oma elujärjes edasi jõuda.

See klassivõitlus, mida kutserühm riiklikus elus arendab, on asjade hindamine konna perspektiivilt. Konnale, kui ta ka mättagi otsa ronib, näib ilm alt ülespoole vaadatuna hoopis teine kui ta tõeliselt on.

Kõnelemata sotsialistide sellest küljest, mis neid on teinud ainult kommunismi eelväeks, noorsotsialistide ülesastumisest, mida ka vanemad tegelased ei suuda enam vaos hoida, tulevase punakaardi relvaharjutustest jne.

Vähem arenenud riikides, doonaumaadel jne. on päris harilikuks nähteks, et sotsialistlikkude ja hulgusproletaarlastega lähevad ühes ka talupojad.

See ei ole tunnustuseks meie poliitilise meele küpsusele, et ka meil on sama nähe võimaluseks saanud. Tänavuseks valimisvõitluseks on põllumeeste kogudes üks teatud, nähtavasti ka õige lühinägelik, kui mitte otse vastutustundetu ringkond läbisurunud põllupidajate häälte püüdmiseks sama klassivõitluse mõtte.

Miks omal ajal põllumeeste kogud meil läbi lõid, see oli lihtsalt nende nime valik. Maaliit oli omadega täiesti läbi, aga kuna rahvas ei suutnud orienteeruda veel üksikute tegelaste võimetes ja rühmituste ilmetes, siis uus nimi "põllumehe" mõjus nagu nõia võimuga. Sedasama nime maagikat, firmamärki on püüdnud ka hiljem mitmed rühmitused ärakasutada, sest valija, kes ei ole kogu asjast ülevaatlik, otsustab lõpuks, et olgu mis on, mina olen praegu ka põllumees, kellele ma siis ikka hääletan.

Põllumeeste kogude tegelik poliitika on aga palju hajutanud sellest heast reklaamnimest, ja sellepärast püütakse sisendada nime kõrvale veel klassiteadvust. Lööksõnaks saanud maa- ja linnarahva vastuolu, see pole midagi muud kui kommunistlik-sotsialistlik klassivõitlus.

Aga mis sünniks siis kui, ütleme, jagunekski Eesti rahva juhtkond kahe kutse esitajaks. Ütleme sotsialistideks ja põllumeesteks. Ja kui need ainult kaitseksid kahte oma kutseklassi, kes juhiks siis riigi üldpoliitikat? Kes annaks siis otsuse, kui eriklasside kutsehuvid risti üksteise vastu käivad?

Muidugi enamusrühm võib vähemuse mahahääletada, hääletada näit. kõik riigimaksud vähemuse kaela. Selle tagajärg oleks muidugi kodusõda, ja ei ole kahtlust, et kui klassivõitlus lõpuni suudaks areneda, asi ka kodusõjaga lõpeks.

On küll üks suur rühmitus, kes otseselt rõhutab, et tema tahab juhtida Eesti riigi poliitikat üldriikliku tervikluse seisukohast, ta vähemalt kinnitab seda sõnades.

Selle aabitsatõe äratundmine on täiesti omaette väärtus. Kuid ise küsimus on see, kuivõrt see rühm ise tahab seda, mida ta lubab.

Keskerakonna tegelased on meile tuntud olnud juba kaua aega. Kuid raske on öelda, kas nad ise selle üldriikliku huvide tarviduse üle täiele selgusele on jõudnud. Nende senine tegevus pole seda mitte näidanud. Sõnu sellekohta on varemgi liigutatud, kuid siianigi veel pole nad suutnud vist isegi selgusele jõuda, mida nimelt tuleb nende üldriiklikkude huvide all mõista, ja kuidas neid teostada.

Kindlasti üks saab neist ühtemoodi, teine teistmoodi aru, ja siit peaks alles algama erakonnad, ilmavaatelised rühmitused peale, nii nagu see vanades kultuurmaades ongi.

Siiani on riigivankert nihutatu ikka ligemale kraavi pervele, ja praegused ilusad sõnad meeste suust, kes oleks pidanud juba ammu oma tegusid ja mõtteid näitama, panevad kahtlema, kas need vanad tegelased veel suudaksid uutest sõnadest edasi areneda.

Kokkuvõtteks – ei ole, keda valida. Ja ma ei tahakski erakonda valida. Isikuid, see oleks teine asi. Pea igas erakonnas leidub ühte ja teist, keda võiks saata kõrgesse kogusse, kuid need on kõik teiste seas, keda sugugi ei tahaks.

Ühest allakriipsutusest ühe rühma piirides aga ei jätku nende väljavalimiseks.

Ja sellepärast ongi vale küsida "keda valida", meie ei saa kedagi – ei saa elusat isikut valida, meie hääletame ainult millegile, valime midagi, n.n. erkonda, aga mis sellest saab, Jumal üksi teab.

Valija.

Võitlus nr. 9 (16), 15. mai 1932

------------------------------------------------
1932. aasta mais valiti Riigikokku kuus nimekirja, hääled ja kohad jagunesid järgmiselt: Põllumeeste Kogud 39.8% (42 kohta), Rahvuslik Keskerakond 22.1% (23 kohta), Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 21.0% (22 kohta), Pahempoolsed töölised ja kehvikud ehk kommunistid 5.2% (viis kohta), Vene Rahvuslik Liit Eestis 5.0% (viis kohta) ja Saksa-Rootsi valimisblokk 3.1% (kolm kohta). Vabadussõjalaste liikumine propageeris Eestis üleminekut angloameerikalikule isikuvalimiste süsteemile.

PÄEVALOOSUNG 28.04.2012.A.

28. Laupäev
Öelge neile, kel rahutu süda: „Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal!“        

Js 35:4

Nõnda ütleb Esimene ja Viimne, kes oli surnud ning on jälle elavaks saanud: Ma tean su viletsust ja vaesust, kuid sa oled rikas.    

Ilm 2:8-9

Rikkad, edukad ja ilusad võivad minna läbi elu omaenda loomupärastele talentidele toetudes. Inimesed, kellel need loomupärased eelised puuduvad ja kes seetõttu ei saavuta edu selles maailmas, võivad vajadust tundes Jumala poole pöörduda. Inimesed ei mööna kergesti, et on meeleheitel Kui nad aga seda teevad, jõuab Jumala riik neile väga lähedale.            

 Philip Yancey

Lisalugemist: Jh 14:1-6; 1Tm 1:12-20

VEIKO RÄMMEL: EESTI KIRIKUJUHID VÕTKE EESKUJU KARL BARTHIST

Üle hulga aja oli mul põhjust oma kodukiriku ja tema Peapiiskopi Andres Põdra üle uhke olla. Nimelt siis, kui ta kirjutas avaliku kirja vaimulikele, milles väljendas suhtumist Pussy Rioti pühaduseteotusse Moskva Kirikus. Tsiteerin: "Õigeid eesmärke tuleb taotleda õigete vahenditega!" Lisan omalt pool; teadke kohta, kus tohib ja kus mitte. Muide sama ei teadnaud ka meie Anu Saagim, kui pidas oma Madonna kontserdi järelpeo Tallinna Pühavaimu Kirikus.

Ma kahtlemata ei õigusta ega pea ka teole vastavaks tüdrukuid ootavat 7-aastast vangistust. Arvestades teo raskust, siis sarnaneb see rohkem keskaegse Püha Inkvisitsiooni määradele. Aga ma ei pea õigeks ka meie rahvasaadikute ja presidendi reaktsiooni.

Probleem on lihtsas asjaolus. Üle mitme-setme aasta julges kõrgvaimulik ja kirikujuht võtta sõna päevapoliitilises küsimuses. Vastulöök ei lasknud kaua oodata, sest barrikaadile viskus Ivi-Anna Masso, õigustades meie presidendi sekkumist võõrkiriku asjadesse ja mõistes Peapiiskopi üheselt hukka. Peaaegu nagu ketseri omal ajal, hea veel, et KAPO-t kallale ei ässitatud.

Lugupeetavad, seda kirik peabki tegema, see ongi tema ülesanne. Olla moraali ja usu valvur ühiskonnas. EELK on seda osa seni isegi vähe täitnud.

Lugesin hiljuti Karl Barthi, üht läinud sajandi suuremat teoloogi, Saksa tunnistuskiriku loojat. Tegemist on mehega, kes astus julgelt vastu Hitlerile, sest leidis, et õige evangeelne käitumine ongi selline. Peale sõja lõppu kritiseeris aga teravalt lääneliitlasi, kes tema hinnangul külvasid Moskvaga suheldes tüli, selle asemel, et otsida kolmandat teed. Ilmselt ta isegi ei teadnud, milline see olema peaks, kuid....seda isegi ei otsitud!

Ühiskonna kitsaskohtadele osutamisel ja moraali ning eetika valvamisel on meie kirikud seni väga passiivsed olnud, ma palun Teid lugupeetud kirikujuhid, võtke eeskuju Karl Barthist.

VEIKO RÄMMEL: MAAILMA SUURIM VALE - RIIKLIK STATISTIKA

Nüüd on siis vähemalt Lätis teadlased suutnud väljendada adekvaatselt  ammu ka meil rahva hulgas levivat arvamust. Valel on mitu liiki ja suurim neist on riiklik statistika!

Foto: DELFI

Lätist on lahkunud kuni 450 000 inimest, mitte 200 000 või 250 000, nagu teatab statistika keskvalitsus, ütles intervjuus portaalile Nozare.lv 27. märtsil asutatud strateegilise uurimise ja juhtimise keskuse juht, Läti ülikooli professor ja audiitorfirma BDO Invest Riga juht Andris Deniņš. 


DELFI


Mida neist arvudest järeldada. Pakun, et statistikaga manipuleeritakse teadlikult ja kelle muu, kui võimurite huvides. Alasti tõde on kole ja võib põhjustada rahva kasvavat rahulolematust, vaata et valitsuse kukkumist. Tule taevas appi, seda ei saa ju lubada!

Kuulake või Andrus Ansipi ilusat juttu stiilis, et ega euro hindu ei tõstnud. Oh ei, kus sellega, need sindrinahad võtsid kätte ja tõusid ise, eks ole?

Oleks huvitav teada palju siis meil on tõene väljarändajate arv. Pigem võiks nimetada neid õige terminiga, põgenikud! Eks ta ole, tänu piiride lahti olekule on lihtne minna ning mida rohkem tugevneb parteide diktatuur, seda rohkem neid lahkujaid tuleb. Teid olukorra muutmiseks on imevähe, eriti arvestades pidevat poliitkartelli kontrolli all oleva meedia ajupesu. Lihtne inimene tavaliselt enne ei mõtle, kui hilja. Üks variant siiski veel on, nimelt avaldada valitsejatele piisavat survet taastamaks tõeline rahva võim. See eeldab valimisseaduse muutmist, mida saab toetada oma häälega siin.

VEIKO RÄMMEL: SEE VALITSUS, KES ÕLLE HINDA TÕSTAB...

Juba keegi vahva sõdur teadis 1Ms ajal: "See valitsus, kes õlle hinda tõstab ei püsi kaua!" Paistab aga, et sm.Ligi ja sm.Ansip toda raamatut lugenud ei ole, viimasel ajal on mul nende lugemusest üldiselt väga halb mulje küll.

Paistab siis nii, et kui muidu seda ebademokraatlikku valitsust minema ei saa, siis teevad nad kriitikute rõõmuks ise suitsiidi. 

Härra Kastein, ei maksa nördida, neid ei ole enam kauaks, klassikud ei eksi!

Õlletootjat nörritab alkoholiaktsiisi tõstmine

Share on facebookShare on twitterShare on googleShare on favoritesShare on emailShare on print

Toimetas Sander Silm
27. aprill 2012, 11:46

Saku Õlletehase juhti Margus Kastein (Peeter Langovits/Postimees)

Suurenda 

Saku Õlletehase juhti Margus Kasteini ärritab riigi otsus tõsta järgnevatel aastatel alkoholiaktsiisi, seda enam, et riik pole tootjatega sellel teemal isegi mitte vaevunud dialoogi pidama.

"Taaskord oleme olukorras, kus riik võtab olulisi maksualaseid ja tarbimiskäitumist muutvaid otsuseid vastu ilma igasuguse dialoogita tootjate ja erialaliitudega. Alles see oli, kui 2012. aasta veebruaris aset leidnud aktsiisitõusust teavitati meid 2011. aasta oktoobris - kõigest kolm kuud varem! Tänasel ärimaastikul seavad sellised ootamatused tootjad kaupmeeste ees tugeva surve alla ning jätab riigi maksupoliitikast väga hektilise ja läbimõtlemata mulje," kommenteeris valitsuse otsust tõsta lähiaastatel alkoholiaktsiisi Margus Kastein. Õhtuleht

IN MEMORIAM HÄRRA TIIT VEEBER

Suurärimees Tiit Veeber, kelle viimaseks suureks tööks jäi Peetri kiriku remont.

Foto: Sille Annuk

Suri suurettevõtja Tiit Veeber 

(23)

27.04.2012 10:58

Kommenteeri | Prindi

Ööl vastu tänast lakkas pärast pikka ja rasket haigust tuksumast Tartu ühe mitmekülgsema ärimehe Tiit Veeberi süda.

Tartus Supilinnas sündinud mees oli muu hulgas Tartu soojatootja Fortum Tartu üks omanikke. Talle kuulus legendaarne Tartu pood Riia mäel ning meierei Kavastus.

Kõik, kes temaga kokku puutunud, tunnistavad, et sellist energiat, millega mees töötas, naljalt mujal ei kohta. Kogu Tartu soojatorude võrgustikku peast teadnud Veeber ei pidanud paljuks ka suurärimehena hüpata torukraavi ning aidata töömeestel parandustöid teha.

Viimastel aastatel pööras Veeber üha rohkem tähelepanu kirikule. Tema suurannetuse toel sai uue katuse Tartu Peetri kirik.

Postimehele andis Tiit Veeber viimase pika intervjuu mullu oktoobris, kus ta rääkis nii kiriku ehitusest kui ka oma tervisest.